Saksamaa suleb reedel kuuest veel töötavast tuumaelektrijaamast kolm, et aasta pärast aatomienergia kasutamine täielikult lõpetada.
Saksamaa sulgeb veel kolm tuumaelektirijaama (6)
Tuumaenegriast loobumise ja fossiilkütustelt taastuvatele energiaallikatele ülemineku otsus langetati 2002. aastal, kui võimul oli vasaktsentristlik valitsus eesotsas kantsler Gerhard Schröderiga.
Tema järglane Angela Merkel muutis pärast 2011. aasta Fukushima tuumakatastroofi Jaapanis otsust Saksa tuumajaamade eluiga pikendada ja määras nende lõpliku sulgemise tähtajaks 2022. aasta.
Kolm reaktorit, mis reedel välja lülitatakse, alustasid tööd 1980. aastate keskel ja andisid neljakümne aasta jooksul elektrit miljonitele Saksamaa majapidamistele.
Üks neist – Hamburgist 40 kilomeetri kaugusel Elbe jõel Brokdorfis asuv sai pärast 1986. aasta Tšernobõli tuumakatastroofi tuumavastaste meeleavalduste märklauaks.
Teised kaks asuvad Hannoverist 40 kilomeetrit lõunas Grohndes ja Münchenist 80 kilomeerit läänes Grundremmingenis.
Saksamaal leidub ka neid, kelle arvates ei ole tuumaelektrijaamade sulgemine mõistlik, sest need paiskavad õhku suhteliselt vähe süsinikdioksiidi. Tuumaenergia pooldajate sõnul aitaks see Saksamaal paremini kasvuhoonegaaside kärpimise eesmärke täita.
Saksa valitsus teatas aga sel nädalal, et tuumaelektrijaamade sulgemine sel aastal ja söe kasutamisest järkjärguline loobumine 2030. aastaks ei ohusta riigi energiajulgeolekut ega eesmärki saavutada 2045. aastaks kliimaneutraalsus.
Ülejäänud kolm tuumajaama — Emsland, Isar ja Neckarwestheim — suletakse 2022. aasta lõpuks.