Paljud Põhja-Korea naised teenivad meestest rohkem, sest tegelevad tihtipeale kauplemise ja salakaubaveoga, mehed aga on määratud kehva palgaga riigitööle, kirjutab The Economist.
Põhja-Korea naised teenivad meestest rohkem ja rassivad kodutöid teha
Enne kaht Koread eraldavast 38. laiuskraadist lõunapoole põgenemist veetis Kim Eun Kyoung oma päevi kaubeldes Põhja-Koreas mitteametlikel turgudel. Ta müüs majapidamistarbeid ja Lõuna-Korea teleseriaalide salvestusi.
Õhtuti kraamis ta elamist ja hoolitses tütre eest. Tema abikaasa töötas samal ajal mõne tunni päevas riigile kuuluvas tehases ja veetis ülejäänud aja juues ja hasartmänge mängides. «Mulle oleks meeldinud, kui ta oleks majapidamistöödega aidanud, aga me ei kohtunud kuigi palju,» kirjeldas Kim.
Tema olukord on Economisti kinnitusel Põhja-Koreas väga tavaline. Viimastel aastakümnetel ei nõua valitsus naistelt riigi heaks töötamist ja nii on neil aega tegeleda tulusate ettevõtmistega. Mehed peavad aga endiselt olema ametis riiklikel töökohtadel, kus palk on väike või suisa olematu.
Nii on paljudes Põhja-Korea peredes naised need, kes peret üleval peavad. Lõuna-Koreas põgenike seas läbi viidud küsitluse kohaselt kinnitas 47 protsenti vastanutest, et peret peavad üleval naised. 37 protsenti vastasid, et seda tegid mehed ning 17 protsenti vastasid, et seda tegid mõlemad koos.
Naiste suurem sissetulek ei ole aga muutnud seda, mida neilt kodus oodatakse. Traditsiooniliselt on majapidamine ja laste kasvatamine naiste töö. Jeong Jin põgenes Lõuna-Koreasse 2015. aastal. Tema sõnul on olukorras süüdi riik, mis sunnib mehi väikese palga eest tööd tegema ja mehed ei sobi laste eest hoolitsema.
Palju on ka naisi, kes ootavalt abikaasalt suuremat panust kodutöödesse. Näiteks nimetatakse kodus passivaid mehi päevalilledeks – nad istuvad, on kenad ja ootavad, et naine koju tuleks ja toimetama hakkaks.