/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/12/30/14286535t1he641.jpg)
2022. aasta tõotab suuremat sissetulekut mitmetele Leedu elanike gruppidele – rahalisi toetusi madalaima sissetulekuga inimestele, tõusevad arstide, õpetajate ja ametnike palgad ning pensionärid saavad heldemat pensioni. Samas suureneb ka kulurida - rohkem tuleb maksta energiaressursside eest ning inflatsioon ohustab säästmist, kirjutab Leedu väljaanne 15min ja valis välja kümme järgmise aasta olulisemat rahakotti mõjutavat muudatust.
1. Kuupalga alammäär tõuseb 730 euroni
Leedus on 1. jaanuarist kuupalga alammäär tõusnud ilmselt viimase kümnendi kõige kiiremini - 88 euro ehk 13,6 protsendi võrra 730 euroni enne maksude tasumist. Pärast maksude mahaarvamist jääks alles 518 eurot, kuid maksuvaba tulu tõustes jääb inimestele rohkem kätte - 533 eurot.
Sotsiaalkindlustus- ja tööministeeriumi hinnangul tõuseb alampalga saajate sissetulek kuupalga alammäära ning maksuvaba tulu tõusu tõttu kokku 65 euro võrra. Nii et rahakotid täienevad järgmisel aastal umbes 127 000-l alampalka teenival inimesel. Leedu seadusandluse kohaselt saab miinimumpalka maksta vaid lihttöö eest.
:format(webp)/nginx/o/2021/10/14/14137469t1hc3c9.jpg)
Miinimumpalka kasv tõstab veebruarist ka töötutoetusi. Töötutoetus koosneb kahest osast - muutuvast ja fikseeritust, mille suurus sõltub miinimumpalgast. Töötutoetuse püsiv osakaal on 23,27%. 2022. aastal on see osa 169,87 € (2021. aastal 149,39 €).
Väljaanne kirjutab, et ametiühingute, tööandjate ja valitsuse esindajaid koondav nn kolmiknõukogu, pole alampalga kasvu osas kokku leppinud. Tööandjad on palgatõusule vastu, nimetades seda maksutõusuks.
Isegi majandusteadlased olid eriarvamusel, kas tõsta alampalka tõsta või mitte. INVL Asset Managementi peaökonomist Indrė Genytė-Pikčienė on väljaandele varem väitnud, et kuigi alampalga tõstmise poolt on tänavu rohkem argumente kui mõne aasta eest, mil inflatsioonisurvet veel polnud, siis 14- protsendiline kasv on suur hüpe.
2. Maksuvaba tulu tõusu tunnetab 70% elanikest
Kuigi võimulolijad suhtusid president Gitanas Nausėda maksuvaba tulu tõstmise algatusse alguses skeptiliselt, siis muudatust lõpuks siiski tervitati. Jaanuarist kerkib maksuvaba tulu 60 euro võrra 460 euroni, kuid tõusu tunnevad vaidneed, kes teenivad 2022. aastal keskmist palka ehk 1678 eurot.
Puuetega inimeste maksuvaba tulu tõuseb veelgi, 645 eurolt 740 euroni ja puuetega inimeste puhul vastavalt 740 ja 690 euroni.
Otsus tõsta maksuvaba tulu vaid kuni keskmist palka saavatel inimestel on kaasa toonud eskpertide kriitika, justkui tähendaks see keskklassi unutamist. Samal ajal väidab rahandusministeerium, et sellest võidab suurem osa Leedust, sest kolmveerand neist teenib kuni keskmist palka. Isegi 70 protsenti.
Leedus ulatus 2021. aasta keskmine brutopalk ehk tasu enne makse umbes 1566 euroni, seega sai keskmist palka teeniv inimene kätte alla tuhande euro (994 eurot).
3 . Pension tõuseb 50 euroni
Keskmine vanaduspension tõuseb Leedus 2022. aastal 50 euro võrra: 414 eurolt 465 eurole.
Leedu parlament Seim kinnitas 2021. aastal uue pensioni indekseerimise mehhanismi, mille kohaselt pensioni individuaalne osa indekseeritakse täiendavalt ja pensioni üldosa võrdsustatakse olenemata tööstaažist. Seega makstakse minimaalse staažiga isikutele põhipensioni täismahus. Seega on vähemalt minimaalse staažiga pensionäridele kehtestatud pensioni «põrand».
Sotsiaal- ja tööministeeriumi hinnangul avaldavad suurimat mõju madalaima pensioni ja suurema sissemaksega pensionärid. Kiirem pensioni indekseerimine ja täiendav protsent jääb kehtima seni, kuni keskmine vanaduspension jõuab 50%-ni keskmisest palgast või seni, kuni eakate vaesusriski määr langeb 25%-ni.
4. Üksi elavate inimeste toetust hakkab saama viis korda rohkem inimesi
Alates 2022. aasta algusest hakkavad kõik üksikud puudega ja vanaduspensioniealised inimesed saama üksikisiku toetust 32 eurot. Seega kasvab toetuse saajate hulk 2021. aastaga võrreldes ligi viis kord umbes 280 000 inimeseni.
Sotsiaalkindlustus- ja tööministeeriumi teatel määratakse toetus automaatselt ja makstakse välja ilma eraldi avalduseta ning esimesed toetused jõuavad saajateni hiljemalt märtsis. Lisaks tõuseb lesepensioni põhisumma 28,63 eurolt 32 euroni.
5. Tõusevad arstide, õpetajate ja politseinike palgad
Alates 2022. aastast tõusevad eelarveliste asutuste töötajate palgad.
Arstide palgad tõusevad keskmiselt 6 protsenti ning õpetajate (koolieelsete lasteasutuste, üldhariduse ja kutseõppe õpetajate) palgad 10 protsenti. Keskmiselt veel 2,5 protsenti tõusevad palgad seoses keerukama töö või suurema töökoormusega. Hariduse tugispetsialistide palk tõuseb 10 protsenti, kasvatajatel, kontsertmeistritel ja saatjatel keskmiselt 11,5 protsenti ning koolijuhtidel 19,7 protsenti. Kosub ka teadlaste, kõrgkoolide õppejõudude ja mitteakadeemiliste töötajate rahakott, kelle palk tõuseb keskmiselt 12,5 protsenti.
Arstide palgad tõusevad keskmiselt 6 protsenti ning õpetajate ( koolieelse lasteasutuse, koolieelse lasteasutuse, üldhariduse, kutseõppe ja vabahariduse õpetajad) palgad 10 protsenti. Keskmiselt veel 2,5 protsenti. palgad tõusevad seoses suurema tegevuse keerukuse või töökoormusega. Hariduse tugispetsialistide palk tõuseb 10 protsenti, kasvatajatel, kontsertmeistritel ja saatjatel keskmiselt 11,5 protsenti ning koolijuhtidel 19,7 protsenti. Suurenevad ka teadlaste, kõrgkoolide õppejõudude ja mitteakadeemiliste töötajate rahakott, kelle palk tõuseb keskmiselt 12,5 protsenti.
6. Palk ainult pangakontole
Jaanuarist jõustuvad tööseaduse muudatused, mis kaotavad võimaluse maksta töötasu sularahas. Nii töötasu kui ka muud töösuhtega seotud hüvitised, päevarahad ja lähetuskulud tuleb tasuda ülekandega töötaja määratud pangakontole.
Ainus erand on meremeeste töötasu.
7. Kallis gaas ja elekter
Kuigi suure osa elanike sissetulek veidi kasvab, tuleb inimestel 2022. aastal kommunaalmaksete eest rohkem tasuda, sest kuna kallineb nii elekter kui gaas. Enamikule reguleeritud tarbijatele – umbes miljonile – kerkivad elektrihinnad jaanuari esimeses pooles umbes 10 protsenti ning maagaasi hind sõltuvalt tarbimisest 27–36 protsenti.
Kuus umbes 127 kWh elektrit tarbiva statistilise majapidamise kulud tõusevad keskmiselt umbes 1,9 euro võrra.
/nginx/o/2021/09/06/14051155t1hfacd.jpg)
Samal ajal on gaasi hinnatõusul rahakotile suurem mõju - keskmine igakuine arve toiduvalmistamiseks gaasi kasutaval elanikul tõuseb 78 sendi võrra ja kodu kütmise eest üle 14 euro.
Elektri hinnatõusu taga on eelkõige hinnatõus börsil ja gaasi hinnatõusu veab kasvav nõudlus, Euroopa gaasihoidlate alatäitumine ja gaasituru defitsiit.
8. Rohkem inimesi hakkab saama kütte eest hüvitist
Energiahindade kallinedes kallineb ka küte, mistõttu saavad väiksema sissetulekuga inimesed alates jaanuarist taotleda küttekompensatsiooni. Küttekulude hüvitamise õigus tekib järgmisel aastal lisaks hinnanguliselt umbes 15 000 inimesel ja kokku saab sellist hüvitist umbes 110 000 inimest.
Sotsiaalkindlustus- ja tööministeeriumi hinnangul kahekordistub 2022. aastal küttekulude hüvitise arvutamisel kasutatav riiklikult subsideeritud tulu summa.
Kui näiteks kahe eaka pere saab nõutava staažiga kokku 978 eurot vanaduspensioni, tuleb neil vastavalt sissetulekule maksta kütte kütte eest maksimaalselt 46,2 eurot.
9. Kasvav inflatsioon
2021. aastal alanud inflatsioon, mis ohustab kogunenud sääste, ei kao ka järgmisel aastal kuhugi. Kui septembris prognoosis Leedu keskpank, et tuleva aasta keskmine inflatsioon ulatub 2,6-protsendini, siis nüüd oodatakse kasvuks juba 5,1 protsenti. Leedu Panga juht Gediminas Šimkus tõdes, et inflatsiooni tõusu põhjustasid nii ülemaailmselt kerkivad energiahinnad kui ka logistikaahelate katkemine. Samas usub ta, et see inflatsiooni tõus on ajutine ja aasta teisel poolel peaks kõver allapoole pöörduma.
10. Kallis alkohol ja tubakas
2021. aastal otsustas Seim tõsta kolmeks aastaks alkoholi- ja tubakaaktsiisi. Nende muudatuste tulemusel kallineb kange alkohol ning tõusevad erinevate tubakatoodete hinnad. Näiteks viinamarjavein (kangusega üle 8,5 kraadi) hakkab maksma 10-12 senti rohkem, kange alkohol aga 32-36 senti rohkem. Samal ajal tõuseb sigaretipaki hind aktsiisi võrra 17–20 senti aastas.
2022. aastal laekub prognooside kohaselt alkoholiaktsiisist riigieelarvesse täiendavalt 17,3 miljonit eurot ning tubakatoodetelt 12 miljonit eurot.