ÜLEVAADE ⟩ Millised toetused ja hüvitised uuel aastal kasvavad?

Muutub vanemahüvitise kord Foto: Sander Ilvest

Uuest aastast võib ka töötuna arvel olles teha suurema portsu tööampse. Muutub ka hambaravikulude hüvitamine ja vanemapuhkuse kord, teatas sotsiaalministeerium. 

Rasedus- ja sünnituspuhkus muutub emapuhkuseks

Rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse 1. aprillist emapuhkuseks. Sünnitushüvitise asemel hakkab sotsiaalkindlustusamet emadele maksma ema vanemahüvitist. Vanemapuhkusest ja -hüvitisest osa on mõeldud individuaalselt emale ja osa isale ning ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks.

Lapsevanematel tekib võimalus kuni kaks kuud olla samal ajal kahekesi vanemapuhkusel

Mõlemad vanemad saavad samal ajal ka vanemahüvitist. Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal.

Enneaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse vähemalt 18-kuuseks saamiseni.

Vanemapuhkusel olles saab osalise ajaga töötada

Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Seega saab vanem näiteks lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale, või saavad mõlemad vanemad vaheldumisi lapsega kodus olla.

Lapsepuhkust antakse mõlemale vanemale eraldi ja lapsepõhiselt

Sellega lahendatakse lapsepuhkuse päevade kasutamise probleemi kärgperedes. Mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus, ühe lapse kohta on kummalgi võimalik kasutada tasustatud vanemapuhkust 10 päeva kuni lapse 14-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni.

Sellega koos tõuseb ka lapsepuhkuse tasu pooleni vanema keskmisest palgast. Üleminek uuele süsteemile toimub 1. aprillist. Puhkust saab kasutada kas ühes osas või päevade kaupa.

Lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigus laieneb hoolduspere vanematele

Suureneb hoolduspere vanematele makstav toetus. Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemahüvitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja hüvitisele on õigus kõikidel lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel. Lapsendaja vanemahüvitis on 100 protsenti vanema varasemast sissetulekust.

70 päeva pikkust puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa ja seda mõlema vanema või hoolduspere vanema vahel jagada. Lisaks suureneb alampalga tõusu tõttu ka hoolduspere vanematele makstava toetuse alammäär, mis on edaspidi 327 eurot kuus lapse kohta.

Hambaravihüvitise saamise kord muutub

Suuremat hambaravihüvitist hakkavad saama ka töötud ja toimetulekutoetuste saajad. Tasuta hambaravi laieneb vähipatsientidele.

Ortodontilist ravi võimaldatakse edaspidi ka 19-aastastele ja vanematele patsientidele, kellel on huule-suulaelõhe või muud näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengud ja harvikhaigused, mis vajavad ravi hilisemas vanuses. Alla 19-aastastele on Eestis hambaravi jätkuvalt tasuta. 

Jätkub haiguspäevade varasem hüvitamine

Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste sümptomite tekkimisel koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes.

Kuni 2022. aasta lõpuni jätkub praegu kehtiv süsteem, mille järgi on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandja tasub teise kuni viienda päeva eest ja Eesti Haigekassa alates kuuendast haigestumise päevast. Samasugustel tingimustel saavad haiguslehel olles hüvitist ka nakatunute lähikontaktsed.

Töötasu alammäär tõuseb 654 euroni, tunnitasu 3,86 euroni

Tegemist on töötasuga, mille töötaja peab minimaalselt saama täistööajaga töötades. Töötasu alammäära tõus on 70 eurot.

Tööampse võib rohkem teha

Suureneb ajutise töötamise (tööampsude) töötasu lubatud maksimumsuurus, mis võib 2022. aastal olla kuni 261,6 eurot kuus, ilma et selle arvelt väheneks töötuskindlustushüvitis.

Tõusevad vanadus- ja rahvapension, samuti üksi elava pensionäri toetus

1. aprilli indekseerimisega tõuseb pension ca 38 euro võrra, mis teeb keskmise vanaduspensioni suuruseks 591 eurot. Tõuseb ka üksi elava pensioniäri toetus seniselt 115 eurolt 200 euroni.

Seda makstakse oktoobris neile pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2-kordne statistikaameti avaldatav Eesti keskmine vanaduspension, mis 2022. aastal on 669 eurot.