/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/11/22/14215793t1h1663.jpg)
Telekomioperaatori Elisa andmetel on Eestis tehtavate telefonikõnede hulk aastast aastasse jäänud võrdlemisi stabiilseks, küll aga on koroonakriisist tingitud ebakindlus oluliselt pikendanud kõnede kestust.
Koroonakriis on pikendanud telefonikõnede kestust
Statistikast lähtub, et võrreldes kolme aasta taguse ajaga ei ole aasta lõikes tehtud kõnede arv eriti muutunud. Sarnast trendi oli näha ka kõnede keskmise pikkuse juures, kuid 2020. aasta alguses alanud koroonakriis muutis statistikat üsnagi äkiliselt. Kõige suuremat hüpet kõnede kestuses on näha sama aasta märtsis alanud eriolukorra alguses, mil teenindatud kõneminutite arv kasvas ligi 35 protsenti, teatas Elisa.
«Kõned kestavad varasemaga võrreldes pikemalt tänase päevani välja, kusjuures on üsna selgelt näha, et kui piirangud karmistuvad, siis tõusevad hüppeliselt ka kõnede pikkused,» lausus Elisa tegevjuht Andrus Hiiepuu ning tõi välja, et seejuures on kõnede koguarvus näha vaid väikesi tõuse, mis tähendab, et kliendid helistavad endiselt sama palju, kuid kõned on pikemad.
Kõige suuremad hüpped kõnede kestuses toimusid möödunud aasta märtsis ja detsembris ning selle aasta aprillis ja oktoobris. «Uute tüvede ilmnemisel või suuremate nakatumislainete puhul on mõistetav, et inimesed soovivad rohkem arutada, lähedastele piirangute täpsemaid olemusi selgitada ja uurida, kas endale oluliste inimestega on ikka kõik korras. Tavapärased «Tere, kuidas läheb?» lühikõned asenduvad pikemate ja sisukamate vestlustega,» selgitas Hiiepuu.
Kui telefonikõnede arv on aastate jooksul püsinud stabiilsena, siis aina suurem osa inimestevahelisest suhtlusest on liikunud internetti. Viimase kolme aasta jooksul on Elisa klientide mobiilse andmeside kasutus kasvanud ligi kahe kolmandiku võrra ning selle üks põhjusi on järjest suurem hulk kodukontorites veedetud tunde.
Hiiepuu sõnas, et sarnaselt telefonikõnede pikkusega kasvas kriisi alguses hüppeliselt mobiilse interneti kasutamine, suurenedes ligi 14 protsenti.
«Mobiilse interneti kasutus on kuust kuusse kasvanud juba aastaid ning pigem on see olnud võrdlemisi ühtlane, seega näitab järsk kasv kriisiperioodi alguses, et inimesed hakkasid aina enam meediat tarbima, infot otsima ja lähedastega suhtlema. Jätkuvat tugevat kasvu mõjutab kindlasti ka kodukontoritest töötamine,» lausus ta.
Ta täpsustas, et võrgukasutuse statistika näitab kiiremaid kasvunumbreid just aegadel, mil nakatumisi on rohkem ja inimesed veedavad rohkem aega kodudes ja suvilates.
«Paljud inimesed on otsustanud kodukontori võimalusest kasu lõigata ja läinud kõrgema riskiga aegadel tööd tegema maakoju või suvilasse. Kuna seal ei pruugi alati kiire kaabelinterneti võimalust olla või ei soovita seda sinna paigaldada, siis tehaksegi videokõned ära mobiilse interneti toel,» ütles Hiiepuu.
Kodukontorite ning lähedastega kontaktis püsimise kõrval mõjutab Hiiepuu sõnul järjest suurenevat mobiilse interneti kasutust ka meediasisu tarbimine, nende seas nii voogedastusteenused, nagu Netflix ja Elisa Huub, kui ka videoplatvormid, nagu YouTube ja TikTok.