R, 7.10.2022

Spordiklubid ootavad valitsuselt tuge, kultuuriministeerium aga lootust ei anna

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Spordiklubid ootavad valitsuselt tuge, kultuuriministeerium aga lootust ei anna
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 8
MyFitnessi treeningsaalis on treenijaid piirangute tõttu oluliselt vähemaks jäänud ja käive langenud 40%.
MyFitnessi treeningsaalis on treenijaid piirangute tõttu oluliselt vähemaks jäänud ja käive langenud 40%. Foto: Marko Saarm

Eesti fitness- ja spordiklubid saatsid juba teise abipalve peaminister Kaja Kallasele, et saada abi koroonapiirangutest tekkinud majandusraskustes, kuid valdkonna eest vastutav kultuuriministeerium neile raha ei luba.

«Peaminister Kaja Kallas on puhkusel,» teatas valitsuskommunikatsiooni direktor Liis Velsker. «Pöörduge selle küsimusega kultuuriministeeriumisse.»

Tegemist on spordiklubide teise pöördumisega peaminister Kaja Kallase poole. Esimesele, novembri keskel saadetud kirjale peaminister ei vastanud. Fitness- ja spordiklubid ootavad aga vastust just nimelt peaministrilt, sest kultuuriministeeriumi eelarve on piiratud ja sealt on vähe lootust rahalist tuge saada, põhjendas pöördumise üks eestvedajaid MyFitness Eesti tegevjuht Tiina Otsa.

«Pooleteise kuu jooksul, mis on möödunud meie viimasest pöördumisest Teie poole, oleme olnud sunnitud spordiklubisid sulgema ning koondama oma eriala tipus olevaid inimesi,» märgitakse täna peaministrile saadetud kirjas, millele on alla kirjutanud üle 10 spordiklubi esindaja.

Spordiklubid on kokku arvestanud, et nende käive on koroonapiirangute tõttu 40 protsenti vähenenud ning tekkinud kahjude korvamiseks oleks vaja 30 miljonit eurot.

«Olete avalikult ja korduvalt lubanud kohtuda ettevõtjatega, kelle tegevust valitsus otseselt piirab, kuid te ei ole selleks aega ja võimalust leidnud, Te ei ole pidanud meid otsesuhtluse vääriliseks,» kirjutatakse pöördumises. «Ei Teie isiklikult ega valitsus ei ole meile vastanud ega ka mingil muul viisil probleemidele tähelepanu pööranud. Oleme toetusteta, ilma igasuguse tagasisideta ja riigipoolse kriisiplaanita. Kaua selline olukord peab kestma?»

30 miljonit eurot aitaks august välja

Spordiklubid on kokku arvestanud, et nende käive on koroonapiirangute tõttu 40 protsenti vähenenud ning tekkinud kahjude korvamiseks oleks vaja 30 miljonit eurot.

Kultuuriministeerium teatas, et nii nende haridus- ja teadusministeeriumi, töötukassa ja EASi kaudu on spordivaldkonnale eraldatud 2021. aastal üle 20 miljoni euro kriisiabi. Kultuuriministeeriumi tänavune spordivaldkonna kogu eelarve oli 49,8 miljonit eurot. Ainuüksi jõusaalid on 2021. aastal saanud ligi 1,1 miljonit eurot kriisiabi.

Tiina Otsa sõnul oli viimati nimetatud toetus 50 senti ruutmeetri kohta, mis hõlmas ainult spordiregistris olevate jõusaalide pindala. Spordiklubidel on aga oluliselt rohkem pinda, mille kõige eest tuleb renti maksta.

«Selle toetuse suurusjärk oli nii väike, et me kandsime selles kuus maksuametile rohkem makse üle, kui riigilt toetust saime,» tõi Otsa võrdluseks.

Töötukassa toetused on olnud töötajatele, kusjuures ka spordiklubid on sinna lisanud oma osa ja seda ka ajal, mil tegevust ei toimunud. Spordiklubidele kui äriühingutele ei ole Otsa sõnul toetusi olnud.

Otsa sõnul pole nad oma toetussoovis arvestanud kütte- ja elektrihinnatõusu, mis hakkab klubide kulusid veel täiendavalt kasvatama. Nad on arvestanud 170päevast täielikku tegevuspausi, kus uksed olid suletud, ning sellele järgnenud käibelangust, mis on tingitud koroonapiirangute tõttu vähenenud külastajate arvust.

Ministeerium ei tunnista seost piirangutega

Ehkki riiklike piirangute tõttu on ligikaudu 40 protsenti spordiklubide klientidest loobunud klubide külastamisest, et tunnista kultuuriministeerium siin seost riiklike piirangutega seda. Vaktsineerimisnõue ei võimalda mittevaktsineeritutel enam spordiklubides käia.

«Vaktsineerimine on iga inimese enda valik, igale Eesti inimesele tasuta ning olnud pikka aega kättesaadav,» vastas kultuuriministeeriumi pressiesindaja Hannus Luure. «Nii nagu riik ei kompenseeri ettevõtetele potentsiaalsete klientide saamata jäänud tulu, ei saa ka potentsiaalsete spordiklubide kasutajate alusel saamata tulu kompenseerida.»

Selline väide on konkreetne valetamine ja pea liiva alla peitmine – piirangutest tulenev ligi 40-protsendiline käibelangus on fakt, mida ei saa ignoreerida.

Tiina Otsa

Otsa sõnul ei saa silma kinni pigistada ja öelda, et see piirang ei ole seotud külastuste vähenemisega, kui klubid ei saa teenindada 40% klientidest.

«Selline väide on konkreetne valetamine ja pea liiva alla peitmine – piirangutest tulenev ligi 40-protsendiline käibelangus on fakt, mida ei saa ignoreerida,» kinnitas Otsa.

Eesti fitness- ja spordiklubid on kogu kriisi ajal toetanud oma enda ressursside arvelt Eesti riiki ja valitsuse kriisipoliitikat – oleme käitunud seadusekuulekalt ning rakendanud pea kahe aasta jooksul kõiki erinevaid meetmeid, kulutanud meetmete rakendamiseks suurel hulgal raha. Nüüd on nad pettunud, et kõigele sellele vaatamata ei pea peaminister vajalikuks neile isegi vastata.

«Kuidas tänane suhtumine spordiklubidesse aitab riigil ellu viia strateegiat «Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030»?» küsisid spordiklubid oma pöördumises. «Praeguse strateegia pealkiri on: »Kuidas tappa Eesti spordiklubid aastaks 2022?»»

Märksõnad
Tagasi üles