Ettevõtete laenud ületasid 8 miljardi euro piiri

Ettevõtted võtsid novembrikus uusi laene 271 miljoni, majapidamised aga 225 miljoni euro ulatuses. Foto: Pexels / CC0 Licence

Ettevõtete laenuportfell saavutas märgilise taseme ja ületas 8 miljardi euro piiri.

Kui eelmisel kuul jõudis Eesti majapidamiste laenuportfell kümne miljardi euroni, siis novembris ületas Eesti ettevõtete laenuportfell esimest korda kaheksa miljardi euro piiri, teatas pangaliit.

Endiselt on rekordmadalal laenudega hädas olijate tase nii ettevõtete kui eraisikute seas. Ettevõtete laenunõudlus kahanes novembris selle aasta madalaimale tasemele, majapidamiste oma seevastu tegi aasta tugevaima tulemuse.

Ettevõtted võtsid novembrikuus uusi laene 271 miljoni, majapidamised aga 225 miljoni euro ulatuses. Eraisikute laenuportfelli maht ületab 10,1 miljardit, ettevõtete oma kaheksa miljardit eurot.

Ehkki enam kui 60 päeva laenumaksega võlgu jäänud laenude maht on endiselt rekordmadalal tasemel, kasvas see esimest korda sel aastal majapidamiste seas, kokku veidi vähem kui miljoni euro võrra. Kui aasta algul oli enam kui 60 päeva tasumata laenumaksega majapidamiste laenude maht üle 61 miljoni, siis novembri lõpuks 18,6 miljonit eurot. Ettevõtete probleemlaenude maht kahanes aga jätkuvalt, jõudes nii aasta kui kogu portfelli ajaloo madalaimale tasemele – 26,6 miljoni euroni. Aasta algul oli probleemsete ettevõtete laenude maht üle 40 miljoni euro.

«Probleemsete laenude ülimadal tase ja stabiilselt kasvav laenuportfell näitavad, et Eesti majanduse käsi käib endiselt hästi ja nii inimeste kui ettevõtete kindlustunne on tugev,» rääkis Pangaliidu juht Katrin Talihärm. «Samas peame olema tähelepanelikud, kuna majanduses toimub mitmeid protsesse, mis teevad pisut murelikuks: väga kiire hinnatõus, aina uusi rekordeid löövad energiahinnad, süvenev tööjõupuudus ja palgasurve, paljudele koduostu kättesaamatuks muutev kinnisvara hinnakasv.»

Lisaks ei tohi endiselt unustada, et ehkki majandusel tervikuna läheb hästi, on pandeemia olukorras siiski sektoreid, kus on keeruline teha tulevikuplaane ning  kahanenud käibe tingimustes olukorraga toime tulla.

2022. aasta jooksul võib aset leida sündmus, mida paljud Eesti laenuvõtjad enam ei mäletagi – Euribori kasv üle nulli. «See, et Euroopa keskpank võiks intressimäärasid tõsta, on kiire inflatsiooni keskkonnas muutumas aina tõenäolisemaks,» nentis Talihärm ja lisas, et see tõstaks pea kõigi Eesti laenuvõtjate igakuiseid laenumakseid, sest reeglina on laenuintress Euribori tasemega seotud.

Paraku on ka aasta viimastel kuudel pankade jaoks endiselt aktuaalne telefonikelmuste temaatika. Nimelt ei näita inimestelt välja petetavate summade maht ega ka pettuste ohvriks langenute hulk vaibumise märke. Talihärm kutsus inimesi üles pereringis seda teemat arutama ja pereliikmetele nõu andma – telefonitsi pakutav hõlptulu või väide, et pangast helistaja vajab teie pangakontole sisselogimise andmeid, peaksid mõlemad tekitama ohutunde ning selline telefonikõne tuleks ilma pikema jututa lihtsalt lõpetada.