«Töötajaid on niigi raske leida, kuid jaekaubanduses on inimesed sellest hoolimata endiselt alamakstud,» ütles 13 kauplusega A1000 Marketi juhatuse liige Tarmo Lauring. «Jaeketid teatavad küll keskmisest palgatõusust ja töötasust, mida on müüjatel võimalik teenida, kuid see, palju tegelikult makstakse, jääb ähmaseks. Inimesed, kes meile teistest kettidest üle tulevad, nimetavad töövestlusel enamasti oma senise palga suuruse. Mulle jääb arusaamatuks, kuidas nad oma eluga seni üldse toime on tulnud.»
Kui Eesti mediaanpalk oli kolmandas kvartalis 1290 eurot, siis supermarketites maksti vaid 813 eurot kuus ehk enam kui kolmandiku võrra vähem. Seetõttu elavad suurema perega poemüüjad suhtelises vaesuses, mille piir oli mullu leibkonna liikme kohta 631 eurot puhtalt kätte. Nii on poetöötajatel raske saada pangast kodulaenu ning suur osa teenitust kulub pelgalt üüriks.
Lidl lubas sügisel värbamiskampaanias, et hakkab poetöötajatele maksma sektori keskmisest veerandi võrra kõrgemat kuupalka. Konkurendid väitsid seepeale, et pole need Lidli palgad ühti kõrgemad, kuid teatasid siiski, et ka nemad kavatsevad märkimisväärselt töötasu tõsta.