Pentus-Rosimannus: aasta suurim võit on Eesti maksusüsteemi säilimine

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Foto: Mihkel Maripuu

• Järgmine maksumuudatus oleks keskklassi vabastamine astmelisest tulumaksust
• Ka majanduskasvu tingimutsest kasvavad automaatselt ainult kulud, mitte tulud
• Idusektorist saab majandust vedav sektor, kui selle arenguks tagada tingimused

Selle aasta üks suurimaid võite oli sel nädalal avalikuks tehtud Euroopa Liidu direktiivi eelnõu, mis arvestab Eesti ettepanekutega ja säilitab meie senise ettevõtte tulumaksusüsteemi. Kergelt see ei tulnud ja keerulisi võitlusi oli palju, ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus aastalõpu intervjuus.

Senise maksusüsteemi jätkudes on 15 aasta pärast eelarves 2,5 miljardi euro suurune puudujääk, millest 1/3 moodustab inflatsioon. See summa ise on veidi alla kümnendiku majandusest. Kui suur probleem see on ja kui palju eeldaks selle korvamine igalt tööealiselt inimeselt maksupanust tänases vääringus?

On üks visalt leviv müüt, et majanduskasvu ja paraneva maksulaekumise tingimustes kaovad eelarvemured ja -puudujääk justkui iseenesest. Ei kao. Suur hulk kulusid on meil automaatselt, koos maksulaekumisega kasvavad, nii et iseenesest paisuvad ainult kulud ja lisanduvad maksuraha kasutamise soovid. Kulude kontrolli all hoidmine nõuabki poliitikutelt valikuid ja pingutust. Kasvava majanduse tingimustes muide eriti.

Veel aasta tagasi 2022. aastaks kavandatud 4,9% struktuursest puudujäägist jõuame järgmise aasta eelarvega 2,6% defitsiidini. See on 739 miljonit parem positsioon, kui aasta tagasi kavandati. Pika sammu heas vormis riigirahanduse poole sel ja järgmisel aastal liigume, aga minna on veel tükk maad, enne kui jälle kulud ja tulud Eestis klappima saame.

Kogu aasta kulude tegemiseks ei ole meil ka kiiresti kasvava majanduse juures lihtsalt piisavalt raha, see tuleb juurde laenata, kuniks kulud uuesti kontrolli alla saame.

Te küsisite küll 15 aasta kauguse aja kohta, aga puudujäägi probleem on praegu ja paisus pärmisaiana juba enne kriisi. See tähendab, et kogu aasta kulude tegemiseks ei ole meil ka kiiresti kasvava majanduse juures lihtsalt piisavalt raha, see tuleb juurde laenata, kuniks kulud uuesti kontrolli alla saame. Ja ega asi ei ole ainult praeguses numbris, vaid selles, kas kulud ja tulud pikaajaliselt käivad enam-vähem ühte sammu või hakkab kulude katmiseks laenukoormus järjest kasvama, kuni ainsaks lahenduseks on maksude ulatuslik tõstmine. Meil peab olema tarkust sellest hoiduda.

Investor ja tehnoloogiaettevõtja Allan Martinson ütles, et start-upid toodavad 10 aasta pärast 1/3 SKTst ja maksuaugu pärast ei ole vaja muretseda – majanduse struktuur muutub ja tark majandus võtab sellest järjest suurema osa. Kas start-upid peavad Eestit tulevikus ülal?

Ma usun ja loodan, et Asutajate Seltsil on õigus. Aga iseenesest ei juhtu midagi. Isegi kivile sambla kasvamiseks on vaja looduse poolt veidi kaasaaitamist. Nii tuleb meil ka oma ettevõtluskeskkonda hoida kasvuks soodsana.

Hoog on nii hea, et kui Euroopas pidevalt pead tõstev ülereguleerimise isu segama ei pääse ja vajalike oskustega inimeste puudus takistama ei jää, siis tegu saab olema kindlasti Eestit edasi vedava sektoriga.

Eesti tehnoloogiaettevõtete panus on juba praegu väga kiiresti kasvav. Vaadake kasvõi Bolti. Nad ei kasva ainult Eestis, kus töötajate arv on jõudnud juba 1000ni, vaid üle maailma – Aafrikas, Mehhikos, Euroopas, kus pakuvad praeguseks teenuseid 100 miljonile inimesele ja 2,5 miljonile inimesele võimalust paindlikult aega sättides endale lisa teenida. Skeleton, Stargate, Elcogen – maailma mastaabis väga suurt potentsiaali omava tulevikutehnoloogia arendajad, Wise, Pipedrive, Veriff ja nii edasi, ja nii edasi. Sisuliselt annab see sektor juba praegu majandusse samas mahus, kui Eesti riigikaitsele ja teadus-arendustegevusele kokku kulub.

Hoog on nii hea, et kui Euroopas pidevalt pead tõstev ülereguleerimise isu segama ei pääse ja vajalike oskustega inimeste puudus takistama ei jää, siis tegu saab olema kindlasti Eestit edasi vedava sektoriga. See muide ei tähenda, et peaksime kuidagi vähem tähtsustama n-ö traditsioonilist tööstust. Täiesti kindel on, et lisaks tehnoloogiasektorile on Eestis vaja ka majandust, mis rahuldaks kohalike inimeste vajadused toidu, eluaseme ja kõikvõimalike teenuste järele.

Rääkisite Arenguseire Keskuse konverentsil peetud kõnes ebavõrdsuse maksustamisest. IT-ettevõtja Jaan Pillesaar on öelnud, et ainuke võimalus õiglaseks maksustamiseks on rakendada maksu üksikisiku tasandil – siis kaob vajadus teha vahet töisel ja muul tulul. Digitaalselt oleks see võimalik. Kuidas suhtuda esiteks mõttesse lõpetada töise ja muu tulu vahel vahet tegemine ja teiseks rakendada maksu üksikisiku tasandil?

Kuna tööealiste inimeste hulk võrreldes ülalpeetavatega väheneb, siis pigem on vastus mujal kui aina väiksema arvu inimeste uutmoodi maksustamises, kavandatagu seda siis ristipidi või põikipidi. Pigem töötavad tulevikuettevõtetes inimeste asemel väga mitmetes kohtades masinad ja ka maksubaas võib seetõttu nihkuda.

Üksikisikute maksukoormus võiks tulevikus hoopiski langeda, eeldusel, et nad teevad tööd, mida masinad ei suuda.

Olin väga üllatunud, kui kuulsin teid rääkimas ebavõrdsuse maksustamisest. Kas Reformierakonnas on toimunud ideoloogiline muutus, mis adresseerib ebavõrdsust ühiskonnas?

Küsimus ebavõrdsusest on küsimus ühiskondlikust rahust. Reformierakond on ju tegelikult algusest peale olnud reformistlik erakond ehk rahumeelse arengu suur ja veendunud pooldaja.

Kuidas seda ebavõrdsust siis maksudega tasandada?

Õige oleks mitte maksustada tuluteenimist – see on ikkagi igasuguse arengu oluline mootor – vaid selle tulu kulutamist ebavõrdsust ülemäära rõhutavale tarbimisele, varale ja luksusele.

Varamaksude jaoks on paljude arvates Eestis veel vara. Näiteks naaberriik Rootsi on 400 aastat vara kogunud, meie seevastu vaid 30 aastat.

Keegi ei propageerigi Rootsi mudelit ja seda, kust maalt algab sotsiaalset korda ohustav ebavõrdsus Eestis, tuleb veel üheskoos arutada.

Rääkides digitaliseerimisest, siis kui palju saaks siin riiki kokku tõmmata, muutes igasugu toiminguid automaatseks ning koondades selle tulemusel riigiameteid ja asutusi?

Ma usun, et siin on üks Eesti riigi moderniseerimise kuldvõtmetest küll.

Riigi administreerimisel tuleks samuti startupilikku energiat rakendada nagu seda tehakse erasektoris, globaalsete probleemide lahendamiseks.

Astmelise tulumaksu suhtes on suhtumine ettevõtjate seas muutunud leplikumaks, isegi mõistvaks. Kas ka Reformierakond võiks seda toetada?

Me toetame ainult ühte astet – ühetaolist tulumaksuvaba miinimumi. Muus osas mitte – suurema tulu teenimise motivatsioon peab igaühele jääma, muidu jääb areng soiku. Üks reformidest, mida praeguses valitsuses ära teeme, on esimene osa ebaõiglaseks kujunenud astmelise tulumaksu korda tegemisest.

Meil oli kõva pingutus, et eelarvest leida raha palgatõusuks ja nüüd on tänu astmelisele maksule olukord, et palk küll kasvab, aga kuna õpetajad ja politseinikud jõuavad järgmisele maksuastmele, sööb see järjest suurema tüki palgatõusust ära.

Keit Pentus-Rosimannus.

Pensioniealistele inimestele muutub 2023. aasta alguses pension tulumaksuvabaks. Nemad vabanevad esimesena sellest astmeliselt kasvavatest maksudest, mis oli tekitanud kurioosse olukorra, et pensioni küll tõstetakse, aga iga lisanduva euroga jõuab pensionär uuele maksuastmele, kus see tõusust suurema osa ära sööb. Tegelikult on sarnane olukord õpetajate, politseinikega.

Meil oli kõva pingutus, et eelarvest leida raha palgatõusuks ja nüüd on tänu astmelisele maksule olukord, et palk küll kasvab, aga kuna õpetajad ja politseinikud jõuavad järgmisele maksuastmele, sööb see järjest suurema tüki palgatõusust ära. Ma arvan, et järgmine maksumuudatus peakski olema see, et ka keskklass saab astmeliselt kasvavast maksust vabaks, nii et maksuvaba miinimum ei kahaneks neil enam iga palgale lisanduva euroga.

Kas ettevõtete tulumaksuvabastus jääb?

Jah. See oli keeruline võitlus, mida pidasime sel aastal nii OECDs kui hiljem Euroopa Liidu tasandil. Kõnelusi ja keerukaid läbirääkimisi USA, EL liidritega oli tõesti palju. Selgitasin kümneid ja kümneid kordi, kuidas Eesti süsteem on aidanud meil töökohti luua, ettevõtetel investeerida ja innovatsiooni panustada.

See, et 22. detsembril avalikuks tehtud Euroopa Liidu direktiivi eelnõu meie ettepanekutega arvestas ja et meie senine ettevõtte tulumaksusüsteem säilib, on ausalt öeldes üks selle aasta suurimaid võite. Ja kogu peetud võitluse lisatulemus on, et Eesti hääl on rahvusvahelisel areenil saanud palju suurema kõla. Kui rahvusvahelise maksudebati algul käis see kahjuks väiksemate riikide huve tähelepanuta jättes, siis me suutsime ennast kiiresti nähtavaks teha.

See, et 22. detsembril avalikuks tehtud Euroopa Liidu direktiivi eelnõu meie ettepanekutega arvestas ja et meie senine ettevõtte tulumaksusüsteem säilib, on ausalt öeldes üks selle aasta suurimaid võite.

Millal jõuavad esimesed muudatused maksusüsteemi ja maksumaksjani?

Suurem maksudebatt läheb lahti järgmiste parlamendivalimiste tuules. Ma olen kindel, et erakonnad tulevad oma maksukavadega välja. 2023. aasta valimiste võitjad jõuavad pingutuse korral oma plaanid kõige varem teoks teha aastaks 2024, pigem aga aastaks 2025 – et üleminek oleks viisakas ja kõigil piisav aeg uute oludega harjuda.