/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/12/20/14270032t1hd281.jpg)
Jõulude ja aastavahetuse õnnetuste edetabelit juhivad küünalde põletamisest tekkivad tule- ja tahmakahjud, pliidiplaatide ja praeahjude õnnetused ning lekkivate kuusejalgade põhjustatud põrandakahjustused.
Jõuludraamad: lekkivad kuusejalad, järelvalveta küünlad ja plahvatavad mahlad
Kui tavapärased kodukindlustusjuhtumid on tingitud lekkivatest või lõhkenud torudest ja vargustest, siis talviste õnnetuste märksõnadeks on tuli ja tulekahjud, selgub kindlustusstatistikast.
«Lisaks hoogsale ahjukütmisele kujutavad ohtu ahju unustatud jõulupraad, küünalde ümber sätitud kergesti süttivad kaunistused, samuti lekkivad kuusejalad,» selgitas Seesami varakahjude valdkonnajuht Kristel Kobi.
Tuli ei saa alguse mitte ainult toas põletatavatest küünaldest, vaid ka õueküünaldest: pealtnäha ohutud õueküünlad asetatakse terrassile või õue liialt majaseina või mõne muu süttiva materjali lähedusse ja jäetakse ilma järelvalveta.
Hoia laps küünaldest eemal
«Levinud on juhtumid, kus pikkadel küünaldel lastakse liialt lühikeseks põleda, nii et nende alumisse osasse sätitud dekoratsioon põlema süttib. Eelmisest advendiajast meenub aga juhtum, kus väike laps pani klaaspurgis põlevale küünlale kaunistuseks juurde mänguasju, mis koheselt süttisid ning tahmakahju tekitasid,» rääkis Kobi.
Ka elektriliste jõuluehete vigased juhtmed on need, millest igal aastal mõni tulekahju alguse saab. Seesami kahjukäsitlejal on tuua näide omast kogemusest, kus maja külge sätitud välikaunistuste lühisest oleks võinud alguse saada katastroofiline tulekahju.
«Kontrollida tasub ka kuusetulesid, sest õnnetuse korral põleb kuiv kuusk kui säraküünal ning põleng võtab kiiresti suured mõõtmed,» hoiatas kindlustaja.
Kuna jõulude ajal on töös ahjud ja pliidid, siis juhtub ka nendega hulgaliselt õnnetusi. Üpris tavapärane on see, kui pühade meeleolus unustatakse jõulupraad ahju ning alles tuppa hiiliv suitsuvine annab pererahvale õnnetusest teada.
Ettevaatust käärinud mahladega!
«Eelmiste pühade aegu olid päris sagedased ka pliidiplaatide ja praeahjude kahjud, milles osaliselt süüdi rasked savi- ja malmnõud. Inimesed neid igapäevaselt ei kasuta ja ei oska seetõttu ka nende raskusega arvestada,» tõi Kobi välja.
Kindlustajale meenub kahjujuhtum eelmisest aastast, kus köögis lõhkes käärima läinud õunamahla pudel ning kahjustada said nii seinad, lagi kui ka rulood.
Pühadega seotud kahjudest saab veel välja tuua kuusejala lekkimisest tingitud kahjud. Kuna tihtipeale on kuuse alla paigutatud vaip või lina, siis pole veekahjustusi kohe näha. Nii saab vesi päris pikalt omasoodu toimetada ning kui lõpuks jõuab kätte aeg kuusk õue viia, tuleb ilmsiks ka põranda kahjustus.