Kuubat kimbutab «astronoomiline inflatsioon»

Inimesed ootamas Havannas toiduabi. Foto: Stringer

Sotsialistliku Kuuba valitsus võitleb defitsiidi ja äärmiselt kõrgete tarbijahindade vastu. Muuhulgas suurendatakse seetõttu palku järk-järgult kokku 450 protsendi võrra.

Ametlike andmete kohaselt ületab inflatsioon sotsialistide juhitud saareriigis aasta lõpuks eeldatavasti 70 protsenti. Ekspertide sõnul on see aga palju suurem, vahendab Reuters.

«Ilmselgelt ületab riik 70 protsendi piiri,» ütles majandusminister Alejandro Gil parlamendile ehk seega on Kuubal üks maailma kõrgeimaid inflatsioonimäärasid. Ta ütles siiski, et olukord ei ole võrreldav ühegi teise riigiga, sest see on tahtlik. Gil tunnistas, et tegemist on astronoomilise inflatsiooniga, kuid ka palgad on tõusnud.

Kuuba keskpanga endine majandusteadlane Pavel Vidal ütles, et valitsus kasutab tarbijahinnaindeksi arvutamiseks vananenud mudelit, mis ei võta nõuetekohaselt arvesse kasvavat erasektorit ja mitteametlikke turge, lisades, et tarbijahinnad on kohe kindlasti tõusnud kolmekohalise arvu võrra.

Hinnangute kohaselt võib hinnatõus olla 100 kuni 500 protsenti. «See on kooskõlas kogutud teabega, mis näitab, et toodete hinnad on tõusnud keskmiselt neli kuni kaheksa korda,» ütles Vidal.

Inflatsiooni põhjuseks peetakse rahareformi

Arvatakse, et tohutu inflatsiooni põhjuseks on valuutareform, mis muudab kaks valuutat üheks. Peso vahetuskurss, mis oli seotud dollari suhtes üks ühele, kaotati. Sellest ajast alates on Kariibi mere saarel ainus maksevahend olnud Kuuba peeso, millega valitsus on varem muu hulgas ka palku maksnud.

Ülemineku käigus suurendatakse palkasid järk-järgult kokku 450 protsendi võrra. Valitsus oli aasta alguses tõstnud hindu 44 protsenti, mis paralleelselt tõstis palgataset. Kui jaanuaris oli miinimumpalk 2100 peesot kuus, siis aasta lõpus oli see peaaegu kaks korda kõrgem ehk 3934 peesot (145 eurot).

Majandusminister Gil ütles, et inflatsioon on tingitud ka sellistest teguritest nagu koroonapandeemia ja USA majandusembargo saareriigi suhtes. Riigi ebaefektiivne majandus oli selle tõttu 2020. aastal 10,9 protsenti kahanenud, eriti kuna turism oli seiskunud.

Gil loodab, et järgmisel aastal jõuab majanduskasv taas nelja protsendini. 2021. aastal kasvas sotsialistliku riigi majandus vaid kaks protsenti ehk sellega saavutati vaid kolmandik eesmärgiks seatud majanduskasvust, mida Gil seletas osaliselt majandussanktsioonidega. «2022. aastal kaotame järk-järgult inflatsiooni. See ei saa olema lihtne, kuid see ei ole ka võimatu,» sõnas ta enesekindlalt.