Eesti ei nõustu EL-i ühekordsete plastpakendite direktiivi lahendusega

Toidupoe külastamisel tekib suures koguses plastpakendeid. Foto: Tairo Lutter

Eesti toetab Euroopa Komisjoni eesmärki vähendada ühekordsete plastpakendite kasutamist, kuid pole nõus komisjoni pakutud lahendusega, sest see ei võimalda riikidevahelist võrdlust ja suurendab ebavajalikku aruandluskohustust ettevõtetele.

Euroopa Komisjon küsib liikmesriikidelt arvamust eelnõule, millega kehtestatakse Euroopa Liidus (EL) ühtne metoodika ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimise arvutamiseks, kontrollimiseks ja aruandluseks.

Kavandatava muudatusega peavad liikmesriigid esitama komisjonile igal aastal andmeid, kui palju on turule lastud ühekordselt kasutatavaid plastist toidupakendeid ja joogitopse. Iga riik saab valida, kas esitab andmed kaalu- või ühikupõhiselt. Samuti tuleb eraldi arvestust pidada nii osaliselt kui ka täielikult plastist valmistatud toodete kohta.

See muudatus on osa ühekordse plasti direktiivist, millega peavad liikmesriigid saavutama toidupakendite ja joogitopside tarbimise olulise vähendamise aastaks 2026. 

Eesti: arvestus peaks olema kõikjal ühtne

Keskkonnaminister Erki Savisaar ütles, et välja pakutud metoodika ei võimalda riikide vahel eesmärkide saavutamist õiglaselt võrrelda. «Kui üks riik esitab andmeid kaalu- ja teine ühikupõhiselt, siis ei pruugi võrdlus näidata tegelikku olukorda,» lausus ta.

Seega, kui turule lastud pakendite arv ei lange, siis pole võimalik saavutada tegelikku eesmärki ehk vähendada ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist. Seetõttu peaks Eesti hinnangul olema kõikides liikmesriikides ühtne ühikupõhine arvestus.

Juunis küsis keskkonnaministeerium osapooltelt arvamust jäätme-, pakendi- ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, et võtta Eesti õigusesse üle ühekordse plasti direktiivi nõuded. Ka selles eelnõus lähtuti ühikupõhisest lähenemisest.

Lisaks ei pea Eesti mõistlikuks kohustuslikus korras eristada osaliselt plastist ja täielikult plastist tooteid. «Kui pakend on vaid osaliselt plastist valmistatud, loetakse seda ikka plasttooteks. Seega on selline eristamine ebavajalik ning seab pakendiettevõtetele täiendava aruandluse koormuse,» selgitas Savisaar.

Eesti on juba varem teinud komisjonile ettepaneku, et osalise ja täielikult plastist toodete eristamine oleks vabatahtlik.