Importsealiha hõivab järjest suurema koha eestlaste toidulaual

Eesti sealiha tootmine on vähenenud tänavu kolm protsenti. Foto: Ain Liiva

Statistikaameti andmetel imporditi selle aasta esimese kümne kuu jooksul Eestisse kokku 19 438 tonni värsket, jahutatud ja külmutatud sealiha, mida on ligi 4 protsenti rohkem kui möödunud aastal samal ajal.

Kõige rohkem sealiha on tänavu sisse veetud Saksamaalt 34 protsenti, Poolast 13 protsenti, Taanist 8 protsenti ja Hispaaniast 5 protsenti.

Eesti lihatööstustes toodeti selle aasta esimese kümne kuuga 36 189 tonni sealiha, mida on mullusest ligi 3 protsenti vähem.

«Kuigi Eesti tarbijate toidulauale on tänavu jõudnud rohkem imporditud sealiha kui möödunud aastal, siis julgustan valima kodumaist toitu, sest see on valminud lähedal, tootmise ja transpordi jalajälg on väiksem. Pealegi on Eesti põllumajandustoodang ja toidutööstus maailmas pälvinud suurt tunnustust kui väga puhas ja kvaliteetne,» ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus pressiteates.

Ta märkis, et Eesti kaupluseketid müüvad hetkel lisaks Eesti sealihale ka värsket sealiha teistest riikidest. Mitmete kaubakettide eeskätt omamärgi all müüdavad värskest lihast maitsestamata sealihatooted valmivad Poolas, Lätis või mujal Euroopas. Maitsestatud ja valmislihatoodete puhul on erinevate kaupluste sortimendis laias valikus importlihast valmistatud tooteid, mille valmistamisel kasutatud liha täpsest päritolust on Sõrmuse sõnul tarbijatel keeruline või võimatu aru saada.

«Kohalik tootja väärib seega erilist tuge ja tähelepanu, olukord sealihaturul on juba mõnda aega ülikeeruline. Sealiha vabaturu kokkuostuhind on umbes kolmandiku madalam tegelikest tootmiskuludest, mis on kodumaise tootmise tõsise löögi alla pannud. Kulude kiire kasv on mureks kogu põllumajandus- ja toidusektoris,» rõhutas Sõrmus.

Eesti päritolu sealiha eksport on tänavu esimese kümne kuuga vähenenud. Kui 2021. aasta esimese kümne kuu jooksul eksporditi Eestist 6114 tonni kodumaist sealiha, siis aasta varem oli see näitaja 7810 tonni. Samal ajal on aga kasvanud elussigade eksport – tänavu on sigu välja veetud 1613 tonni, aasta varem 1054 tonni.

Selle aasta 30. septembri seisuga on statistikaameti andmetel aastases võrdluses vähenenud nii Eestis peetavate veiste, sigade, lammaste ja kitsede kui kodulindude arv. Aastavõrdluses on kõige enam vähenenud lammaste ja kitsede arv 5 protsenti ja kodulindude arv 3 protsenti. Langusesse on taas pöördunud ka viimastel aastatel sigade Aafrika katku kriisist vaikselt taastunud seakasvatus.

2020. aastal toodeti Eestis 82 700 tonni liha, sealhulgas 45 200 tonni sealiha, 22 300 tonni linnuliha ja 11 900 tonni veiseliha. Mullu söödi 104 000 tonni liha. Möödunud aastal toodeti statistikaameti andmetel Eestis tarbitavast lihast 79 protsenti kodumaistes loomakasvatusettevõtetes. Isevarustatuse tase oli mullu veiselihal 98 protsenti, sealihal 85 protsenti, lamba- ja kitselihal 100 protsenti ning linnulihal 62 protsenti.

Kõige enam tarbitakse Eestis sealiha – 40 kilogrammi inimese kohta aastas. Linnuliha söödi 27,2 kilogrammi, veiseliha 9,2 kilogrammi, lamba- ja kitseliha tarbimine jäi alla kilogrammi inimese kohta aastas.