OLULINE TEADA Elektritoetuse taotlemisel lähevad arvesse pea kõik sissetulekud (28)

BNS
Copy
Elektripirn. Foto on illustreeriv.
Elektripirn. Foto on illustreeriv. Foto: unsplash.com

Kui paljud suure elektriarve pärast raskustesse sattunud pered rõõmustasid teisipäeval, et valitsus kergitas sissetuleku suurust, mille puhul toetusele kvalifitseerutakse, siis tegelikult tuleb inimestel tähele panna, et riik võtab arvesse pea kõik sissetulekud, sealhulgas elatised, sotsiaaltoetused, väljamaksed pensionifondidest ja nii edasi.

Teatavasti otsustas valitsus teisipäeval laiendada vähekindlustatud peredele suunatud energiahinna toetust ka leibkondadele, kelle sissetulek pere esimese liikme kohta jääb alla 1126 euro kuus

Telli Postimehe majandustoimetuse iganädalane uudiste ülevaade e-mailile

Liitu uudiskirjaga

Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Geili Heinmaa selgitas, et leibkond kvalifitseerub toetuse saajaks, kui netosissetulek jääb alla mediaantaseme piiri. «Seda arvestatakse pere ühe inimese kohta 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase leibkonnaliikme kohta on sama summa kaaluga 0,5 ja alla 14-aastased lapsed kaaluga 0,3,» selgitas Heinmaa.

Sissetulekuid arvutatakse netotasu pealt, kusjuures sissetulek ei ole vaid töötasu. «Sissetuleku hulka arvestatakse ka pensioni, saadud elatist, renti, dividende, saadud toetusi, sealhulgas lastetoetusi, väljamakseid pensionifondidest, hüvitised, näiteks tööõnnetuse hüvitisi, vanemahüvitisi, haigushüvitisi, töötuskindlustushüvitisi, kutsehaiguse hüvitisi ja nii edasi. Samuti võetakse arvesse ka toetused, mida makstakse regulaarselt, näiteks hooldajatoetust, lapsehooldustasu ia üksikvanema lapse toetust. Kvalifitseerumine sõltub seega kõigist sissetulekutest,» ütles Heinmaa.

Tema sõnul on perede jaoks on kõige lihtsam kasutada veebilehel www.rahandusministeerium.ee/energiakulude-huvitamine toodud hüvitise kalkulaatorit, mis võimaldab netosissetulekuid sisestades saada esialgne info selle kohta, kas kuulutakse toetuse sihtrühma ning arvutada välja oma elektri, gaasi ja kaugkütte ligikaudne hüvitise suurus.

«Arvestatakse selle perioodi sissetulekuid, mille energiakulude katteks toetust taotletakse. Näiteks kui jaanuaris esitatakse taotlus septembri kuni detsembri energiakulude toetuseks, siis võetakse arvesse samuti septembri kuni detsembri keskmine sissetulek ehk sissetulekud neljal kuul kokku liidetuna ja jagatud neljaga,» ütles Heinmaa.

Elektritoetuse taotlus tuleb esitada rahvastikuregistri-järgsele kohalikule omavalitsusele. Seda ka juhul, kui taotleja tegelik elukoht on mujal. Taotleja peab linna- või vallavalitsusele esitama taotlusvormi koos energiatarbimist tõendavate dokumentidega. Iga omavalitsus kehtestab ja avaldab vormi oma kodulehel, kui on selge, mis ajast nad saavad taotlusi vastu võtma hakata. Olenevalt omavalitsusest saab taotlust esitada e-vormina või digitaalselt allkirjastatuna, aga soovi korral ka paberkandjal.

«Taotleja esitab andmed oma pere sissetulekute kohta ning hüvitise arvutuse teeb kohalik omavalitsus. Juhul, kui esitatud andmetes tekib küsitavusi, võib valla- või linnavalitsus paluda ka asjakohased pangakontode väljavõtted perioodi kohta, mille kulude katmiseks toetust taotletakse,» ütles Heinmaa.

Koos taotlusega peab esitama eluruumi energiatarbimist tõendavad dokumendid energia liigi kohta, mille kulude katteks toetust taotletakse. «Näiteks kui küsitakse toetust elektrikulude jaoks, tuleb esitada elektriarve, kust peavad olema tuvastatav tarbitud elektri kogus (kWh või MWh) ja elektrikulud kokku eurodes,» selgitas Heinmaa.

Ta lisas, et seda, millalt täpselt taotlusi saab esitama hakata, määrab iga valla- ja linnavalitsus ise ning annab sellest oma kodulehel või muul moel teada.

Tagasi üles