/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/11/16/14205598t1hf0e6.jpg)
Eesti Energia tuleva aasta investeeringud lähtuvad ettevõtte sõnul strateegia elluviimisest, seega suurem osa investeeringutest on seotud taastuvenergia tootmisvõimsuste suurendamisega.
Eesti Energia investeerib 2022. aastal enim taastuvenergia tootmisesse
Eesti Energia kontserni kuuluva Enefit Greeni taastuvaenergiaettevõtete grupi 2021.– 2023. aasta investeeringute plaan küündib ligikaudu 600 miljoni euroni, kusjuures aastaks 2025 on Enefit seadnud eesmärgiks kasvatada oma elektrienergia tootmisvõimsust 2,3 korda 1,1 gigavatini.
2021. aasta lõpuks on lõplikku investeerimisotsust oodata Akmene tuulepargi, Tolpanvaara tuulepargi, Purtse tuule- ja päikeseparkide, Loopealse päikesepargi ja Elektrijaama päikeseenergiajaama, Dȩbniki päikesepargi ja Zambrów päikesepargi osas. Kui need projektid ellu viiakse ja need peaks käivituma praegu kavandatud alusel, pakuks need hinnanguliselt ligikaudu 216 megavatti võimsust.
2022. aasta lõpuks on lõplikku investeerimisotsust oodata Sopi tuulepargi, Kelme esimese tuulepargi ja Strzalkowo päikesepargi osas. Kui need projektid ellu viiakse ja need peaks käivituma praegu kavandatud alusel, pakuks need hinnanguliselt ligikaudu 341 megavatti võimsust.
Planeerimise ja arendamise algstaadiumis on kavas ka erinevad maismaal olevad tuulepargi ja päikesepargi projektid, sealhulgas Paldiski päikesepark ja Tootsi tuulepark, Risti tuulepark, Siiraku tuulepark, Põlendmaa tuulepark, Usnova päikesepark, Poola uus päikesepark, Šilute teine tuulepark, Šilute kolmas uulepark, Pakruojis, Birzai/Joniskis ning Kelme teine ja kolmas tuulepark. Kui need projektid ellu viiakse ja need peaks käivituma praegu kavandatud alusel, pakuks need hinnanguliselt ligikaudu 1112 megavatti võimsust.
Lisaks on Enefit Greenil varajases staadiumis Hiiumaa tuulepargi arendusprojekt. Pargi võimsus võib olla kuni 1100 megavatti. Eeldatav kasutuselevõtukuupäev jääb 2029. aastasse või hiljemaks.
Ülejäänud Eesti Energia grupi suuremad investeeringud puudutavad ettevõtte pressiesindaja Priit Lutsu sõnul jaotusvõrgu töökindluse tõstmist ja uute liitumiste väljaehitamist, samuti keemiatööstusele ülemineku kontseptsiooni elluviimiseks vajalikke investeeringuid.