Eesti ringmajandusettevõtete liidu sõnul on 2021. aasta pöördeline, kuna inimeste huvi kogu teema vastu ning teadlikkus jäätmetest ning sellest, missuguseid jäätmeid on võimalik ringlusse suunata ning missuguseid mitte, on oluliselt tõusnud.
1. Kõige tähtsam on mitte kokku osta üleliigseid asju. Ära mine sooduspakkumiste õnge, ära osta kingitusi, mis ei leia kasutust või mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Võimalusel osta ainult kvaliteetseid, kauakestvaid ja selliseid asju, mida saab näiteks annetada, kui ise enam ei vaja.
Pea meeles, et iga asja tootmiseks on kulunud aega, energiat ja materjali. Kuid igat asja ei ole ka parema tahtmise juures võimalik korduskasutada või materjalina ringlusesse võtta. Ära osta ega kingi prügi.
2. Asjade ja pakendite materjalidest eelista selliseid, mis on vastupidavad või mida on võimalik ringlusse võtta vähema energiakuluga: paber, papp, nahk, kangamaterjalidest puuvill, vill ja siid; klaas, puit, metall, savi, portselan.
3. Ära osta endale ega kingi vaid ühekordselt kasutatavaid (sh jõuluteemalisi), sageli viletsa kvaliteediga tekstiilitooteid: nn koledaid jõulukampsuneid, sokke, linikuid vmt. Kui ostad, otsi kvaliteetne toode (näiteks villane kampsun, linane laualina vmt), mida saab kanda ja kasutada ka jõuluvälisel ajal ja aastaid. Kui riided või kodutekstiilid on plekkideta ja terved, korralikud, anneta need näiteks uuskasutuskeskusele, et need läheksid uuele ringile ja leiaksid jätkuvalt kasutust.
Tekstiilijäätmed saab Eestis üle anda ka jäätmejaamades. Tekstiilijäätmete probleem on üle maailma väga suur: pole olemas häid lahendusi kangaste või kiudude ümbertöötlemiseks ja uuesti kasutamiseks. On üksikuid väikesemahulisi lahendusi, kuid tekstiilitööstuse keskkonnamõju hinnatakse hiigelsuureks: hinnanguliselt 10 protsenti kogu kasvuhoonegaaside tekkest arvatakse tulevat moetööstusest.