/nginx/o/2021/02/14/13629901t1h21d5.jpg)
Ehkki kirjade saatmine on viimase kümnendiga vähenenud viis korda ja inimesed eelistavad postkontoreile pakiautomaate, on universaalse postiteenuse korraldus jäänud aastate jooksul suuresti samaks. Riigikontrolli hinnangul on see tarbetult kulukas ja kahjumlik.
«Olukorras, kus keskmiselt saadetakse Eestis inimese kohta üks kiri aastas ja postkontoris käiakse enamasti paki järel, on ilmne, et senine süsteem on ajale jalgu jäänud,» ütles riigikontrolli peakontrolör Märt Loite.
Universaalse postiteenuse kogumaht on kümne aastaga vähenenud ligikaudu 30 protsenti. 2020. aastal edastati universaalse postiteenusena 9,7 miljonit saadetist, millest lõviosa, 6,9 miljonit, olid sissetulnud rahvusvahelised kirjad, sh maksikirjad, millest 2/3 olid e-kaubanduse kaudu saadetud kirjad. Riigisiseseid kirju oli vaid 1,6 miljonit.
Riigisiseste lihtkirjade osakaal teenuse kogumahust on vähenenud 47 protsendilt 16% protsendini. Samuti on vähenenud riigisiseste pakkide saatmine universaalse postiteenusena, kuna pakiedastusteenust pakuvad arvukad logistika ja kullerteenuse ettevõtted ning suur osa tarbijaist eelistab pakke kätte saada pakiautomaadist.
Riigikontroll leiab, et praegune universaalse postiteenuse korraldus tagab küll põhilised postiteenused, kuid takistab sobivamate ja tänapäevasemate lahenduste pakkumist. Loite selgitab, et nii linnas kui ka maal on inimestel mugavam pakke saada ja saata pakiautomaadist, mitte piiratud lahtiolekuajaga postkontorist.
Kuna hinda ei tõstetud järk-järgult, siis tõusis 2020. aasta äreval koroonakevadel kirja saatmise hind suisa 38 protsenti.
Riigikontrolli hinnangul on praegune süsteem kulukas ning rahastamismudel ei toimi. Universaalse postiteenuse kvaliteet ja tingimused on määratud kindlaks õigusaktidega ning mõjutavad oluliselt kulusid ja tulusid.
ASi Eesti Post kulud universaalse postiteenuse osutamisel aastatel 2010–2019 ületasid tulusid 31 miljoni euro võrra. Kahjumiprognoos aastateks 2021–2025 on 16,6 miljonit eurot. Kahjumi taga on postivõrgule seatud nõuetest tulenevad kulud, kahanev nõudlus teenuse järele, alla teenuse omahinna müügihind ja hinna muutmise viivitused.
Kulude katmiseks vajalik hinnatõus jäi mitmel korral ära, sest 2017 ja 2019 ei teinud universaalse postiteenuse hinnastamise eest vastutanud minister konkurentsiameti ettepaneku põhjal hinna tõstmiseks vajalikku otsust. Kuna hinda ei tõstetud järk-järgult, siis tõusis 2020. aasta äreval koroonakevadel kirja saatmise hind suisa 38 protsenti.
Universaalse postiteenuse rahastamise süsteemi kuulub suure halduskoormusega protsess, kus Eesti Post küsib ülemääraselt koormavate kulude kompensatsiooni fondist, kuhu koguneb raha suures osas Eesti Posti enda sissemaksetest vabaturu teenuste osutamise pealt.
Eestis peab universaalse postiteenuse osutaja oma postivõrgu kaudu edastama ka perioodikaväljaandeid. Kuigi Eesti Post tõstab igal aastal perioodika kojukande hinda ja riik toetab rahaliselt maapiirkondades kojukannet, ei kata see maapiirkondade kojukande kulusid, sest tellijate arv on vähenenud ja kulud kasvanud.
Riigikontroll leiab, et seetõttu on teenuse hinnatõus paratamatu, kuid sealjuures ei tohiks ajakirjanduse kojutellimine muutuda luksusteenuseks. Riigieelarves peaks perioodika kojukande teenusele toetuse määramine põhinema tulu-kuluanalüüsil ja arvesse tuleks võtta ka kojukande toetamise regionaalpoliitilist mõju.
Kirjade kättetoimetamise kiirus on olnud aastaid alla seadusega nõutud taseme. Postiseaduse nõue toimetada 90 protsenti kirjadest kätte postitamisele järgneval tööpäeval jäi aastatel 2012–2019 täitmata. 2020. aastal muudeti senine ühe päevaga kättetoimetatav kiri kõrgema hinnaga ekspresskirjaks ning lisandus madalama hinnaga kiri, mille puhul jõuab kiri saaja postkasti kolme tööpäeva jooksul, misjärel suudeti 2020. aasta sügisel pakkuda seadusele vastavat teenust.
Riigikontroll leiab, et riigil puudub selge plaan universaalse postiteenuse pakkumise tuleviku kohta.
Postiseaduse nõue toimetada 90 protsenti kirjadest kätte postitamisele järgneval tööpäeval jäi aastatel 2012–2019 täitmata.
Riigikontroll soovitab asendada vähekoormatud ja piiratud lahtiolekuajaga postkontorid ning postipunktid osaliselt pakiautomaatidega ning muuta postiteenuse hind võimalikult kulupõhiseks, sealhulgas kaotada bürokraatlik universaalse postiteenuse hüvitis.
Lisaks leiab riigikontroll, et kirja ja postipaki hinna määramine ei peaks olema ministri ülesanne. Kontroll kulupõhise hinnakujunduse üle oleks mõistlik panna konkurentsiametile.
Riigikontroll soovitab leida kompromissi perioodika kojukande üleriigiliseks toimimiseks – valikuks on kas kojukande dotatsiooni (riigieelarvelise toetuse) suurendamine või kandepäevade vähendamine.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium osutas oma vastuses riigikontrollile, et ministeerium on alustanud universaalse postiteenuse ajakohastamisega ning et koostamisel on postiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus.
Samuti suurendati 2022. aasta riigieelarve kolmandal lugemisel maapiirkondades perioodiliste väljaannete edastamise toetust 2,75 miljoni euro võrra Eesti Posti dividendide arvelt.
Eesti on liitunud ülemaailmse postikonventsiooniga, millega on riik võtnud kohustuse tagada, et kõigil kasutajatel on võimalus kasutada universaalset postiteenust, mis hõlmab kvaliteetsete põhiliste postiteenuste püsivat pakkumist vastuvõetava hinnaga kogu Eestis. Samuti tuleb järgida Euroopa Liidu postidirektiiviga kehtestatud nõudeid.
■ 215 postiasutust, avatud 5 päeval nädalas, iga päev 2 tundi;
■ maapiirkondades, kus postiasutus jääb kaugemale kui 5 kilomeetrit, on võimalik kirjakandja koju kutsuda;
■ 1453 kirjakasti;
■ pensionide ja toetuste väljamaksmine postivõrgu vahendusel;
■ rahasiirde teenuse osutamine (ehk rahaülekannete tegemine) postivõrgu vahendusel;
■ perioodiliste väljaannete edastamine üle Eesti 6 päeval nädalas kord päevas.
Universaalne postiteenus on adresseeritud postisaadetiste – riigisisesed ja rahvusvahelised liht-, täht- ja väärtkirjad kuni 2 kg; postipakid täht-, väärtsaadetisena kuni 20 kg – järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest edastamine kogu riigi territooriumil.
Allikas: riigikontroll
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)