N, 2.02.2023

Kümnendite kangeim inflatsioon on ainult pool muret

Liina Laks
, majandusajakirjanik
Kümnendite kangeim inflatsioon on ainult pool muret
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Kui palk ei tõuse kiiremini kui inflatsioon, mis on Eestis praegu ligi üheksa protsenti aastas, siis jääb töötaja iga kuuga vaesemaks.
Kui palk ei tõuse kiiremini kui inflatsioon, mis on Eestis praegu ligi üheksa protsenti aastas, siis jääb töötaja iga kuuga vaesemaks. Foto: Toomas Huik
  • Hinnatõusu põhjus on ristivastupidine viimase kriisi omale
  • Leevendust lubatakse uue aasta teisest poolest
  • Hinnatõus ei löö kõiki sugugi ühtlaselt

Kui Saksamaa teatas, et neil on nüüd käes 70 aasta kõrgeim inflatsioon, said eestlased käega lüüa: meil oli veel kõrgem. Kuid nurin Euroopa rahanduspoliitika üle aina valjeneb.

Kui novembrikuu inflatsiooninäitajad lääneriikides kokku löödi, võrreldi praegu toimuvat vaat et Weimari vabariigi aegse hüperinflatsiooniga. USA ütles, et neil on 40 aasta kõrgeim inflatsioon – Saksamaa trumpas üle ja ütles, et see novembrikuine 5,2 protsenti on kõrgeim, mida 70 aastat nähtud. Eestis oli see samal ajal 8,8 protsenti. Kui veel terve aasta jooksul rääkisid keskpankurid, et inflatsioon on ajutine, siis vähemalt USA Federal Reserve on nüüd sellest seisukohast loobunud.

Telli Postimehe majandustoimetuse iganädalane uudiste ülevaade e-mailile

Liitu uudiskirjaga

Eesti tarbijahinnad on võtnud hoopis kurja pöörde energiahindade tõusu tõttu, aga mitte ainult, elu on Eestis läinud aastaga ligi üheksa protsenti kallimaks. Kuna detsember tõi endaga kaasa rekordilised elektrihinnad, pole lähiajal ka hõlpu näha. Kui raha reaalne väärtus nii kiiresti langeb, survestab see töötajaid palka juurde küsima minema. Sellepärast kardavad ökonomistid, et tekib surnud ring: hinnad tõusevad – inimesed küsivad palka juurde – ettevõtjad tõstavad uuesti hindu ja see ratas hakkab aina kiiremini pöörlema.

Tootmine muutub samal ajal Eestis kallimaks. Tööstustoodangu hinnaindeks tõusis aastaga 19 protsenti. Juba on mitmed ärimehed, nagu näiteks Oleg Gross, viidanud, et uuel aastal tuleb toodete hinda tõsta. Jaekaubanduses arvatakse see arv jäävat kümne protsendi juurde – seda on lubanud näiteks lihatootja HKScan. Samas viitavad tööstused, et on tarnijaid, kes on juppide hinda kergitanud üle saja protsendi.

Piirangud katkestavad tarneahelaid

Kiire inflatsioon pole ainult kümmekond aastat kestnud ja koroonaajal hoogu saanud rahatrüki süü. «Sõjas koroonaviirusega» on piirangud kerged tekkima. Piirangud võivad aga tähendada tervete tarneahelate katkemist, sest maailma majandused on üksteisega tihedalt põimunud, seda on viimastel kuudel näidanud näiteks maailma suurima, Ningbo sadama osaline sulgemine koroonaohu tõttu. Samuti ei käi koroonahirmu tõttu suletud tehaste avamine ühe sõrmenipsuga, seda on näidanud Eestis Nordic Fibreboardi Püssi tehase juhtum. Ning teinekord läheb nii nagu Saunumil, kellel novembrikuus haiguspuhangu tõttu tuli tootmiseesmärkidesse korrektiivid sisse teha.

Võitjad ja kaotajad

Kes võidavad inflatsioonist

Igat sorti laenuvõtjad: tagasimaksmine muutub odavamaks. Mida suurem võlg, seda rohkem võidad – eeldusel, et suudad laenu teenindada.

Investorid: kõrge inflatsiooni korral otsib rahvas võimalusi rahapaigutuseks, see omakorda viib tavaliselt uutesse kõrgustesse varade hinnad (aktsiad, kinnisvara).

Kes kaotavad inflatsioonist

Säästjad: iga euro, mis raha juurde ei tekita, kaotab oma väärtust.

Palgatöötajad: kui palk ei tõuse kiiremini kui inflatsioon (Eestis praegu ligi üheksa protsenti aastas), siis jääb töötaja iga kuuga vaesemaks.

Laenajad: raha välja laenates sööb inflatsioon intressitootluse ära.

Kindlaks määratud hindadega müüjad.

Fikseeritud tootlusest tulu saajad (nt võlakirja­investorid).

Tegelikult on inflatsiooninäitaja jälgimine pisut tänamatu töö ja seda näitu on ka väga palju kritiseeritud: küsimus on alati selles, mida inflatsiooninäitu sisse arvestada ning millist osakaalu saab eri kaubagruppidele anda.

Ja lõpuks on inflatsioon ka üsna individuaalne nähtus. On kaupu ja teenuseid, mida peab tarbima, ja asju, millest on võimalik ajutiselt loobuda. Ja ka siin on inimeste jaoks inflatsioon erineva kiirusega: kui võtta näiteks kaks majapidamist, kus üks kütab gaasi ja teine, ütleme, puukütte peal. Küte on esmavajalik kulutus, aga esimesel juhul on gaasi hind tänavu kerkinud neli korda, küttepuu tihumeetri hind on tänavu üsna stabiilsel tasemel püsinud. Nii et esimene majapidamine kaotab kiiremini raha. Samuti tunnevad inflatsiooni valusamalt need, kelle sissetulekud inflatsioonist kiiremini ei kasva ning kes on sunnitud tegema enda jaoks suures mahus kulutusi just kiirelt kallinevates kauba- või teenusegruppides. Ehk kui suure pere puhul läheb üle poole palgast söögile ning uuel aastal tuleb poodides hinnatõus, on keeruline kümme protsenti vähem süüa.

Eesti Pank: järgmise aasta lõpus läheb kergemaks

«Mis tavainimesele võib mõistetamatu tunda, on see, et kuigi inflatsioon on väga kiireks läinud, siis rahapoliitilisi otsuseid ei tehta vastavalt viimase aja numbrile, vaid selle järgi, millised on prognoosid,» ütles Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai selle kohta, miks Euroopas intressimäärasid ei tõsteta, samal ajal kui USAs järgmiseks aastaks kolm intressimäärade tõstmist lukku löödi. Praegune prognoos ütleb seda, et kuigi järgmisel aastal on inflatsioon veel kiire, siis 2023. ja 2024. aastal stabiliseerub ta sinna Euroopa Keskpanga sihi, kahe protsendi juurde aastas. Kui ta seda ei tee, siis tuleb keskpankuritel samuti intressitõstmisest mõtlema hakata.

«Ka Euroopas on kõhklused hinnakasvu ajutisuse suhtes,» nentis Kattai.

Kui võrrelda viimase finantskriisi aegset inflatsiooni ja praegust hindade kiirenemist, tõi Kattai välja, et mõlemal juhul nägi kriisi põhjas hoopis hindade langust, pärast mida hakkasid siis eelkõige energia- ja toidukaupade hinnad tõusma. «Mis tuleb üles, läheb hiljem tõenäoliselt alla ja vastupidi,» ütles Kattai hindade liikumise kohta.

Et Eestis on inflatsioon kiirem kui mujal, on Kattai hinnangul selles mõttes oodatav, et siin langevad kokku kaks asja: esiteks, eelmisel aastal jäi sügavam langus seljataha, nii et baas, kust üles ronida, oli hinnatõusul parem. Teiseks: nii hullu energiahindade tõusu kui Eestis pole mitte kuskil mujal Euroopas.

Statistikaameti andmetel on Eestis elu aastatel 2001–2021 kallinenud 86,7 protsenti.

Kui kahte kriisi – 2009. aasta oma ja praegust – veel omavahel võrrelda, siis ühes osas on nad Kattai sõnul nagu öö ja päev. «Kui 2010 hakkas toibumine ja hinnakasv pihta, siis praktiliselt kõik said pihta ja siis hakkasid inimesed jalgu alla saama, sest säästud olid otsas. Nüüd on olukord kardinaalselt erinev: toimub palgakasv, säästud suurenevad,» tõi Kattai välja. Hinnatõusud on seotud tarneprobleemide ja turutõrgetega. Et viimased lähiajal kaoksid, Kattai ei usu, sest nüüd hakatakse seoses uue viirusetüvega jälle piirangutele mõtlema, ja kuni on piirangud, on alati oht, et kuskil mingi osa majandusest jälle järele annab. Keskpankurite prognoosi järgi kaovad aga tarneprobleemid järgneva aasta lõpuks.

Kuigi kaugemas tulevikus paistavad lootuskiired, tunnistab Kattai, et inflatsioon tabab kindlasti Eesti inimesi valusalt. Eriti vaesemaid inimesi. Iseäranis uudiste valguses, kus lisaks elektrimüüjatele teatavad kaupmehed ja toiduainetootjad 10–20-protsendisest hinnatõusust, mis uuel aastal meid kohe alguses tabab. Kuigi alampalk tõuseb uuest aastast 11 protsenti, viitas Kattai, et tänavu oli esimene aasta, kus kõrged palgad kasvasid protsentides rohkem kui madalad, sest alampalga tõstmine jäi vahele. Kõrgepalgalised rebisid eest, samal ajal kui alampalga saajad – ning need, kelle palk on seotud alampalga suurusega – inflatsiooni mõjul kaotasid. «Ostukorvi kallinemine ilmselgelt jätab vähem raha taskusse teiste kulutuste jaoks. Aga keskmine palga kasv on kiire ja jõuline ning edestab hinnakasvu,» prognoosis Kattai.

Miinusintressiga võlad ja jõuline taastumine

Palgakasvu toetab tema hinnangul tööjõupuudus – töötajaid aetakse tikutulega taga. Samas hoiatas Kattai, et hinna- ja palgatõusu spiraal võib ohtlikuks muutuda. «Hinnakasvu argumendid tõstavad palka, see omakorda hindasid – see saab olla ainult ajutine nähtus, muidu tõusevad hinnatase ja palgatase baasväärtusest liiga kõrgele ja hakkavad vastu töötama,» viitas Kattai võimalikule konkurentsivõime langusele.

Kui koroonakriis algas, räägiti väga palju asjast nimega modern monetary theory (uus rahandusteooria), mis ütleb, et võikski raha ohjeldamatult juurde trükkida. Seda on kritiseerinud karmilt majandusteadlane Paul Krugman kui hüperinflatsiooni retsepti. Mis sellest ideest saanud on? «Kindlasti on võimalik üles ehitada süsteem, kus saab laenu võtta ja mitte kunagi tagasi maksta. Üks asi on aga võtta laenu hädapärast, et lappida kriisist tulnud auku, teine asi – nagu osa riikide puhul – on võtta laenu jooksvate kulude katteks. Kas kulutused loovad tulevikku või on need jooksev kulu, mis muutub mälestuseks, samal ajal kui kohustus jääb üles,» ütles Kattai. Kuigi viimased kümmekond aastat on paljud riigid saanudki niimoodi toimida, et pakuvad miinusintressiga riigivõlga, mida omakorda aitab kustutada veel inflatsioon, rõhutab Kattai, et tegu on ikkagi ajutise võimalusega. Negatiivseid intresse ei peaks nägema igavesena. «Kui laenukoormus käib kõrgele, siis on riik halvas seisus, kui majanduses käib uus pauk,» ütles Kattai. «Kuniks inflatsioon on selline, et toob tulu juurde, ei löö ta jalust,» arvas Kattai. «Eestil on õnn olla üks neist riikidest, mis on kriisist jõuliselt taastunud. SKT on võrreldes kriisieelse tipuga 2019. aasta lõpus kasvanud 14 protsenti. Eestil on jaksu inflatsiooniga hakkama saada. Hispaania on taastumises kõige kaugemal, seal teeb inflatsioon rohkem kurja,» ütles Kattai.

Üks küsimus

Rasmus Kattai.
Rasmus Kattai. Foto: Eesti Pank

Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai, kas riikidel on ratsionaalne kiire inflatsiooni ajal kärpepoliitikat teha?

Sõltub riigi olukorrast. Kui Eesti, mille seis on teiste Euroopa riikidega võrreldes palju parem, on olukorras, kus erasektor – välja arvatud horeca – ütleb, et toodab oma võimsuse piiril, et on nii hästi, et paremini ei saagi, kui siis sellises olukorras hoiab valitsus eelarvet puudujäägis, paneb majandusse rohkem raha ja ergutab veelgi nõudlust, siis paisutab ta täiendavalt inflatsiooni. Meil peaks inflatsioon automaatselt parandama eelarve seisu – käibemaks ja tarbimismaksud suurenevad.

Märksõnad
Tagasi üles