Kümnendite kangeim inflatsioon on ainult pool muret

Kui palk ei tõuse kiiremini kui inflatsioon, mis on Eestis praegu ligi üheksa protsenti aastas, siis jääb töötaja iga kuuga vaesemaks. Foto: Toomas Huik

Kui Saksamaa teatas, et neil on nüüd käes 70 aasta kõrgeim inflatsioon, said eestlased käega lüüa: meil oli veel kõrgem. Kuid nurin Euroopa rahanduspoliitika üle aina valjeneb.

Kui novembrikuu inflatsiooninäitajad lääneriikides kokku löödi, võrreldi praegu toimuvat vaat et Weimari vabariigi aegse hüperinflatsiooniga. USA ütles, et neil on 40 aasta kõrgeim inflatsioon – Saksamaa trumpas üle ja ütles, et see novembrikuine 5,2 protsenti on kõrgeim, mida 70 aastat nähtud. Eestis oli see samal ajal 8,8 protsenti. Kui veel terve aasta jooksul rääkisid keskpankurid, et inflatsioon on ajutine, siis vähemalt USA Federal Reserve on nüüd sellest seisukohast loobunud.

Eesti tarbijahinnad on võtnud hoopis kurja pöörde energiahindade tõusu tõttu, aga mitte ainult, elu on Eestis läinud aastaga ligi üheksa protsenti kallimaks. Kuna detsember tõi endaga kaasa rekordilised elektrihinnad, pole lähiajal ka hõlpu näha. Kui raha reaalne väärtus nii kiiresti langeb, survestab see töötajaid palka juurde küsima minema. Sellepärast kardavad ökonomistid, et tekib surnud ring: hinnad tõusevad – inimesed küsivad palka juurde – ettevõtjad tõstavad uuesti hindu ja see ratas hakkab aina kiiremini pöörlema.