/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/12/20/14270191t1h01a2.jpg)
Auto on kodu kõrval tavaliselt teine suurem ost, mille finantseerimiseks pangalt laenu või liisingut küsitakse. Coop Panga liisingu äriliini juht Martin Ilves annab nõu, mida järgida, et liisingutaotlusele positiivne vastus saada.
Pank annab nõu: kuidas saada positiivne liisinguotsus (1)
Liisingu taotlemisel on konto väljavõte panga jaoks justkui taotleja CV, mis annab ettekujutuse inimese maksekäitumisest ja ka vastutustundest kohustuste täitmisel.
Maksekäitumine
Peamiseks põhjuseks, miks liisingutaotlus tagasi lükatakse, on taotleja ebakorrektne maksekäitumine. Kui finantskohustustega on tekkinud võlgu või viivitusi, siis ei pea pank uute kohustuste lisamist põhjendatuks.
Liisingult positiivse otsuse saamiseks peab taotlejal olema ette näidata korrektne maksekäitumine vähemalt viimase 12 kuu jooksul. Selle kontrollimiseks kasutavad liisingufirmad tavaliselt Creditinfo maksehäirete või krediidireitingu raportit, kust ka iga inimene ise saab oma maksehäirete ajalugu tasuta kontrollida.
Maksevõime
Kui maksekäitumine on korras, saab liisingufirma jaoks otsustamisel kõige olulisemaks argumendiks see, milline on kliendi maksevõime. Olemasolevate ja uue kohustuse osakaal kokku ei tohiks ületada orienteeruvalt 40 protsenti taotleja sissetulekust.
Näiteks kui su netosissetulek on 1000 eurot ja olemasolevaid kohustusi on juba 200 euro eest, peab liisingu kuumakse mahtuma 200 euro sisse.
Käendused
Kui olemasolevate ja uute kohustuste summa on liiga suur, tasub kaaluda liisinglepingusse pereliikme kaasamist käendajana. Käendaja kaasamisel arvestatakse mõlema taotleja tulude ja kuludega. Kui ühine arvestus parandab maksevõimet, saab tõenäoliselt ka liising vormistatud.
Millises hinnaklassis auto valida?
Igakuine sissetulek määrab suuresti ka liisingusse võetava sõiduki hinna. Ei ole mõistlik liisida kallimat autot kui liisinguvõtja aasta või pooleteise aasta sissetulek.
Kui sinu kuusissetulek on näiteks 1000 eurot, siis võiks su auto hind jääda vahemikku 12 000–18 000 eurot. Kui tingimata on soov soetada kallim auto, siis võib lahenduseks olla peresisese käendaja kaasamine. Teine võimalus on teha suurem esmane sissemakse, mis vähendab igakuist kuumakset.
Eestis on arvel üle 900 000 sõiduki, mis kinnitab eestlaste autolembust. Kümne inimese peale on meil keskmiselt seitse autot. Oleme Euroopa Liidu üks autostunumaid riike.
Kuni 10 000-eurone sõiduk soetatakse reeglina autolaenuga, mis on kiire ja mugav ega nõua isegi kaskokindlustust. Üle 10 000-eurose sõiduki ostu finantseeritakse tavaliselt liisinguga. Eestis jääb liisinguga soetatud sõiduki keskmine hind 20 000–30 000 euro vahemikku.
Laenu- ja liisingutingimused sõltuvad vanusest
Üldiselt hindavad inimesed oma tulusid-kulusid ning finantsvõimekust õiglaselt ja liisingu tingimuste sobivuse korral saab leping sõlmitud 1—2 päevaga. Aeg-ajalt tuleb pangal aga liisingutaotlus rahuldamata jätta. Liisingu saamisel ja tingimuste kujunemisel mängib rolli näiteks taotleja vanus.
Kui tegemist on umbes 20-aastase inimesega, kellel muud kohustused puuduvad, võib eeldada, et lähiaastatel lisandub talle eluasemelaen või muud perega seotud kohustused. Liisingupakkuja võib selliste potentsiaalse kohustuse tekkimisega juba ette arvestada, sest need mõjutavad suure tõenäosusega taotleja maksevõimet lähitulevikus.
Inimese elukaare teises otsas tuleb aga arvestada sellega, et alates 60. eluaastast on pensioniiga juba väga lähedal ja taotleja sissetulek võib järsult väheneda.
Vanusega seotud riske saab panga jaoks maandada näiteks suurema liisingu sissemakse, lühema perioodi, kiirema amortisatsiooni või ka noorema pereliikme käenduse abiga.