/nginx/o/2012/02/16/960288t1h15c8.jpg)
Ateena ja võlausaldajate vastuseis ägenes eile veelgi: Kreeka rahandusminister süüdistas «jõudusid Euroopas» riigi euroalast väljatõukamises, tema Saksa ametivend soovitas aga Kreeka valimised edasi lükata ja panna paika uus, poliitilistest parteidest prii valitsus.
Kõigi eelduste kohaselt kandideerib Venizelos aprillikuistel valimistel sotsialistliku Pasok partei esinumbrina.
Samal ajal üritab Kreeka valitsus palavikuliselt täita rahvusvaheliste võlausaldajate üha kasvavaid nõudmisi, mis tuleb täieliku maksejõuetuse vältimiseks kindlasti rahuldada.
Sammuke selles suunas sai eile astutud: paremtsentristliku Uue Demoraatia erakonna liider Antonis Samaras saatis Euroopa Liidu liidritele kahe lehekülje pikkuse kirja, milles tõotab rakendada 130 miljardi euroses päästeprogrammis sisalduvaid kasinusmeetmeid.
Samalaadse kirja said ELi liidrid ka George Papandreoult, kes on siiani Pasok partei juht.
Samarase kiri sai Brüsselis aga jaheda vastuvõtu osaliseks, kuna selles sisaldub jätkuvalt fraas, et programm «võib vajada ümbertegemist».
Märgid näitasid, et AAA reitinguga riigid, nende hulgas Saksamaa, Soome ja Holland, on võtmas Kreeka suhtes karmimat joont.
Nende kolme riigi rahandusministrid andsid eurogrupi konverentsikõne käigus mõista, et soovivad Kreeka parteidelt täiendavaid kirju. Ühtlasi arutasid nad avalikult Kreeka valimiste edasilükkamise võimalust.
Enne kõnet ütles Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble raadiointervjuus, et Kreekal tuleb ilmselt valimised edasi lükata ja panna kokku tehnokraatlik valitsus, kus ei oleks selliseid poliitikuid nagu Venizelos ja Samaras – midagi Itaalia sarnast.
Kreeka president Karolos Papoulias tulistas kaitseministeeriumis kõnet pidades vastu: «Meil kõigil tuleb kriisist läbitulemiseks kõvasti tööd teha, aga Schäuble solvangud on vastuvõetamatud. Kes on Schäuble, et Kreekat niiviisi solvata?»
«Kes on need hollandlased, kes on need soomlased? Me oleme alati vabaduse eest seisnud, nii oma riigis kui ka Euroopas,» lisas Papoulias.
Survet Ateenale suurendab see, et euroala liidrid valmistuvad liikuma edasi erakreeditoride «juukselõikusega», kiitmata seejuures kohe heaks 130 miljardi eurost paketti tervikuna. See tähendaks, et Kreeka valitsuse rahanälg kestaks edasi ka siis, kui erakreeditorid oma eraldi diilile alla kirjutavad.
Financial Times on saanud oma valdusse koopia ajakavast, millest nähtub, et euroala parlamentidel palutakse lähipäevil kiita heaks 93,5 miljardi eurone abi, tänu millele käivituks erakreeditoride võlgade restruktureerimine.
Kreekale ülejäänud raha andmise arutelu peaks tulema märtsi alguses.
«Me tegutseme jätkuvalt lähtuvalt oktoobrikuisest programmist, selge eesmärgiga tagada Kreeka finantsiline ja majanduslik elujõulisus,» ütles üks kõrge Hollandi ametnik. «Kuid aeg on otsakorral ning me nõuame, et Kreeka poliitilised liidrid aitaksid meil neid aidata.»
Üks ametnik Kreeka rahandusministeeriumist ütles, et valitsus on nõustunud uute nõudmistega, ka 325 miljoni euroste lisakärbetega, mis tehti peamiselt kaitse- ja kohalike omavalitsuste eelarves.
Euroala rahandusministrite koosolek leiab aset esmaspäeval.
Copyright The Financial Times Limited 2012