VAATA JÄRELE ⟩ ARB Rail Balticu kaubaveo uuring: plaanitud mahus kaubavedu ei tule

Kaubavedu ei hakka muutuma ning maanteelt kaubavoogusid planeeritud kujul ja mahus Rail Balticule ei tule, kinnitas MTÜ Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal nende läbiviidud kaupade maanteelt raudteele suundumise uuringut tutvustades. 

Seejuures ei ole piiravad tegurid põhjustatud mitte Baltimaade ses, vaid väljaspoolt ning on majanduslikud. 

Nimelt on raudteel kaubavedu Euroopas kalli ning see on ka oluline põhjus, miks kaubavedu raudteel on Euroopas vähenemas. Eesti on siin Humala sõnul üsna heas seisus, sest 44% kaubast on raudteel.

«Kaupade liikumine maanteelt raudteele on võimalik juba täna, ent vajaks doteerimist suurusjärgus kaks tuhat eurot iga konteineri kohta. Sama olukord jätkuks ka Rail Balticu valmides,» kirjeldas kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal. «Tänaste infrastruktuuritasude juures kuluks üle kahe tuhande aasta 1,6 miljardi euro tagasi teenimiseks.

Humal tõi uuringu järeldustes välja, et 20 aasta summaarsed kaubavood raudteel Eesti ning Euroopa vahel on väiksemad kui Rail Balticult oodatakse ühes kalendrikuus. 

Majandusministeeriumi tellimusel valminud uuringus käsitletakse näiteid teistest riikidest, kus kaup liigub raudteeel. Šveitsis on mägedesse rajatud raudteetunnelid ning teekasutustasu veokitele ligi 1 euro iga läbitud kilomeetri kohta. Kõrge teekasutustasu halvendaks selgelt Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, kuid raudteevedu jääks ikka kallimaks.

Kaup liiguks juba täna maanteelt raudteele, kui iga kaubakonteineri kohta maksta dotatsiooni ca 2000 eurot. Hiina elektroonikakaup liigub tõusvas trendis läbi Venemaa, kuna Hiina omavalitused doteerivad vedu ca 5000 euroga. Seal on see dotatsioon igati põhjendatud, kuna loob eeldusi kõrge lisandväärtusega ajakriitiliste kaupade masstootmiseks Hiina sisemaal. Eestis masstootmise majandusmudel ei toimi.

Uuringu peamised järeldused on:

Viimase 20 aasta summaarne kaubavoog raudteel Eesti ja Euroopa vahel raudteel on väiksem, kui Rail Balticule oodatakse ühes kalendrikuus. Rail Balticu rajamine ei kaota kaubavoo puudumise põhjuseid.

Juba täna saaks alustada kaubavedu Muuga jaamast läbi Kaunase ümberlaadimise terminali Euroopasse. Paraku tuleks majanduslike takistuste ületamiseks leida osapool, kes on nõus 2000 euroga doteerima konteineri või haagise vedu raudteel.

Eesti ja Euroopa vahel raudteel kaubaveo puudumise põhjused - Euroopa raudteede hinnakujundus, ettevõtete väiksus, laadimiste paljusus ja maksumus, alternatiivide olemasolu - jäävad kehtima sõltumata rööpmelaiusest. Välistegurid ei sõltu Balti riikide otsustajatest – need on objektiivsed. Välisteguritega tuleb kohaneda – nendega mittearvestamisel kaubavedu raudteele ei saa tekkida.

Kaubavedu ei saa maanteelt raudteele «suunata». Saab luua tingimuste süsteemi, et raudteest võiks kujuneda parim alternatiiv. Uuringu peamine järeldus on, et tänasel kujul ei ole eeldusi Rail Balticule kaubavedude tekkeks.