Vanade majade energiaklassi parandamise kulu ei saa panna omanike õlule (4)
18. detsember 2021, 10:00
Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi võiksid uusehitiste kõrval hakata energiatõhususe reeglid kehtima ka vanadele hoonetele, kinnisvaraekspertide sõnul ei aga eeldada, et inimesed kopsakad renoveerimiskulud enda peale võtavad.
Hooned on Euroopa suurimad energiatarbijad, mis kasutavad 40 protsenti energiast ning tekitavad 36 protsenti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Euroopa Komisjoni ettepanekul tuleb 15 protsenti iga liikmesriigi halvima energiatõhususega eluhoonetest viia kõige madalamalt G energiamärgiselt märgisele F aastaks 2030, mitteeluhooned juba aastaks 2027. Vanemate hoonete klassid E, F ja G on kõige suurema energiakasutusega, siis Euroopa eesmärkide täitmiseks tuleb need renoveerida vähemalt C-klassi tasemele. Eesti pikaajalises rekonstrueerimisstrateegias on eesmärgina kirjas, et kõik enne 2000. aastat ehitatud hooned tuleks järgmise 30 aasta jooksul viia C-klassi tasemele.
Renoveerima sundida ei saa
Kinnisvaraeksperdid hindavad eelnõust tulenevat võimalikku mõju erinevalt. 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter sõnul ei too see mingit muudatust kinnisvaraturul. «Ega need nõuded ei sunni kedagi investeerima,» lausus Vahter. «Vanu maju kokku ei lükata, see on lihtsalt ükski märk, mis tekitab arusaadavuse kliendi jaoks.»
Vaheri sõnul on hoonetele kehtestatud nõudeid teisigi, näiteks tulepüsivuse klassi ja lifti olemasolu kohta. «Normid täienevad pidevalt ja see on üks paljudest, mis ei too muudatust turule, kuid annab juhised ja reeglid tulevikuks,» ütles Vahter. Tema sõnul mõjutavad kinnisvara turgu rohkem koroona, inflatsioon ja rahvastiku vananemine kui sellised normid.
Energiatõhususe nõude tõstmine ei saa ega tohi toimuda elanike rahakoti arvelt, sest vastasel korral oleks see hullem kui lisamaks.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
Pindi Kinnisvara juhi Peep Soomani sõnul on vana elamufondi energiatõhususe suurendamine ühelt poolt väga hea idee. «Me näeme, mida energiahinnad võivad teha, energiatarbimise alla toomine võimaldab kulud kontrolli all hoida,» rääkis Sooman. «Aga kui hakata praktilise poole pealt mõtlema, siis mõnes väiksemas kohas, kus majaelanike keskmine vanus on 62 ja nad peavad hakkama oma kortermaja renoveerima, siis kuidas see neile mõjub?»
Soomani sõnul on rohepööre küll väga tore, aga peab vaatama, kes seda rahastavad. «Kui inimesel päriselt raha ei ole, mis siis saab?» küsis Sooman. Siin peavad kaasnema tugevad toetusmeetmed, vastasel juhul on see teostamatu.
«Energiatõhususe nõude tõstmine ei saa ega tohi toimuda elanike rahakoti arvelt, sest vastasel korral oleks see hullem kui lisamaks,» kinnitas Sooman.
Kinnisvaraturule mõjub hästi
Kinnisvaraturule mõjub renoveerimine hästi, sest vanade ja väetiks jäänud energiat mitte säästvate hoonete likviidsus on madal ja neist hoitakse eemale. Mida rohkem saavad majad oma kulud kontrolli alla, seda atraktiivsemad on need ka ostjatele. Kõrvalkulude suurus mõjutab palju ka vara väärtust, energiatõhususe tõstmine tõstab vara väärtust ja mõjub Soomani sõnul igati positiivselt.
«Ka Tallinnas ei ole kõik vanad majad renoveeritud ja mitte seepärast, et inimesed ei tahaks, vaid neil pole raha,» nentis Sooman.
Tänaseks on terviklikult renoveeritud 3000 korterelamut, aga järge ootab veel 14 000.
Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor ning teaduste akadeemia liige Jarek Kurnitski on öelnud, et korterelamute puhul tähendab see KredExi toetusega tervikrenoveerimist, kus majad soojustatakse, aknad vahetatakse välja, paigaldatakse soojustagastusega ventilatsioon. Tänaseks on terviklikult renoveeritud 3000 korterelamut, aga järge ootab veel 14 000. Lisaks 100 000 väikeelamut ja 27 000 mitteeluhoonet. Kokku teeb see 30 aasta peale 22 miljardi euro jagu kulusid.
Hoone omanike renoveerimisvõimekuse kasvatamiseks on MKMi ja eri asutuste koostöös käivitumas projekt Buildest, millega plaanitakse töötada välja tehnilised tööriistad ja rahastusmudelid hoonete pikaajalise rekonstrueerimisstrateegia rakendamiseks.