Vajalik samm ⟩ Kuidas perekonna eelarvega algust teha?

Koduse eelarve koostamist võiks arutada ka lastega. Foto: Mihkel Maripuu

Küsimus selle kohta, kuhu raha kaob, on inimkonda vaevanud hallidest aegadest saati. Selleks, et oma rahaasjades sotti saada, tuleks teha eelarve ja sellest kinni pidada. 

Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger andis head nõu, kuidas selle ebamugava kuid vajaliku tööga algust teha.

Alustuseks peaks terve pere olema ühel lehel ja asjaga nõus. Üheliikmelises peres on seda lihtsam saavutada, aga kui inimesi on rohkem, siis tuleb asju läbi rääkida.

See ei tohiks tähendada, et enam kunagi midagi ilusat poest ei osta. «Kui tegin vahepeal ühe emotsiooniostu, siis tegin. Enda vastu peab ka leebe olema! Eriti oluline on selline lähenemine siis, kui hakata eelarvet tegema koos paarilisega,» tõdes Jääger ja lisas, et alguses ei peagi küsima, miks keegi mingi ostu tegi.

Mõistlik on lihtsalt kõikidele kulutustele otsa vaadata. Siis saab ülevaate, kuhu eelnevatel kuudel raha läinud on. «Kulude kirja panekuks on ohtralt rakendusi, pangad pakuvad võimalusi, et oma kulutusi jälgida. MyFinancier on hea eestikeelne rakendus, kus saab otse erinevatest pankadest kanded sisse tõmmata,» andis Jääger nõu. Alati võib kasutada ka vana head ruudulist vihikut.

«Mõni on Exceli-inimene. Mulle meeldib ka Excelis eraldi eelarvet teha, siis ma tean, kui täpselt ma selle üles ehitan,» lisas ta. Kui perekonna eelarvega algust teha, võiks Jäägri sõnul olla veidi detailsem ja kolm kuud üsna teraselt jälgida, mille peale raha kulub. Edaspidi saab teha suuremad kulukategooriad ja nende sees juba vabamalt toimetada.

Mõni ei tahagi alustada, sest see võtab kõik nii palju aega ja vaeva. Nende jaoks oleks mõistlik asjad korra põhjalikult üle vaadata. Kui see on tehtud, võib iga kuu näiteks toidukulud kanda ühele kontole ja transpordikulud teisele. «Kui ma tean, millised mu nädala kulud on, siis kannan endale kasutamiseks ainult selle summa. Võib ka säästud kohe teisele kontole üle kanda ja neid enam mitte puutuda,» andis Jääger nõu rahaasjade ohjamiseks. Kui kontolt vaatab tühjus vastu, siis nagu polegi julgust kulutada.

Teisalt on ka neid, kes tahaksid aastast aastasse kõik väga täpselt üles märkida, sest siis on hea võrrelda, kui palju on kulutused kasvanud ja kas kusagilt annab midagi kokku tõmmata. «Mina panen asjad Excelisse kirja ja siis saab kuude kaupa võrrelda ja sellest tekib kohe hasart,» selgitas Jääger.

Eesmärk annab indu

Jäägri sõnul on oluline paika paika panna, millega keegi rahul ei ole ja kuhu tahetakse jõuda. Niisama raha kokku hoidmine tundub piinarikas. Selleks, et asi meelepärasem oleks, peaks ees terendama mingi mõnus siht.

«Vaja on paika panna eesmärk. Kas sa tahad endale meelerahufondi? Kui raha üle ei jää, siis kuidas sa seda lood? Võib-olla on soov minna reisile? Võib-olla on soov osta kinnisvara ja koguda raha sissemakse jaoks? Või tahaksid olla finantsvaba ja tahad teada, kui palju peaks seda raha igal kuul tekkima, et sinnamaani jõuda?» loetles Jääger võimalikke sihte. 

Eesmärk peaks olema väga konkreetne: mis summa, mis ajaks peaks kontole kogunema. Loomulikult peaks see olema ka realistlik. Kui seni on kogu palk nädalaga laiaks löödud, siis ei ole kuigi tõenäoline, et edaspidi õnnestub 80 protsenti teenitud rahast kõrvale panna. Kulutusi vaadates tundub väljavaade elada edaspidi ainult riisist ja porgandist mõnus, tegelikkuses on see plaan aga üsna tüütu.

Pahed on kallis lõbu

Eesmärke on lihtsam seada, kui eelmiste kuude kulutused on üle vaadatud. Näiteks toidukulu on peres tavaliselt väga suur ja seda annab koomale tõmmata.

See, kui palju kulub raha toidule, on pereti väga erinev. Kõik see on ka mugavuse küsimus. Kui näiteks käiakse palju väljas söömas, siis on lihtne selle arvelt kokku hoida. Toitu tasub osta ka e-poest nimekirja alusel, siis ei teki kaupluses ringi vaadates ootamatuid ahvatlusi. See, mida on kavas süüa, tuleks nii nädalake ette paika panna. Kui seda ei jõua, võib ette mõelda ka näiteks kolm päeva.

Perekonna rahaasjade planeerimisse võiksid olla kaasatud ka lapsed. Väiksema lapsega võib mängida poodi, et nii eelarvest ja rahavarudest ülevaade saada.

Kui suuremal lapsel on unistus, siis võiks teha sellest pildi ja hakata värvima, kui palju raha on unistuse jaoks kogutud. Kui on ikka kindel, et seda asja on vaja, siis võib koos läbi arutada, mille arvelt tuleks kokku hoida või kuidas lisaraha teenida, et äge asi ikkagi ostetud saaks.

Suured röövlid on kõik väikesed kulutused. Üks kohv, üks vitamiinijook iga päev on lõpuks kokku päris suur kulu. Ka kulukad laenud on üks suur must auk, kuhu raha märkamatult kaob.

«Pahed on päris suur kulu. Mis see üks pudel veini ikka on? Kui kõik need pudelid kokku panna, on see summa aasta peale päris suur. Kui suitsetamine maha jätta ja see raha iga kuu kõrvale panna, võib aasta pärast uue köögi osta,» tõi Jääger näite elust.

Jäägri sõnul sõltub see, kuidas me rahaga toimetame, ka meie hingeelust. «See on väga palju peas kinni, et mis lugu ma endale räägin. Kui kogu aeg on olnud toidust puudus, siis ma paaniliselt ostan seda. Tahad lähedase tähelepanu, aga selle asemel lähed ja šoppad,» tõi ta näiteid, kuidas tunded rahaasju mõjutavad.