GRAAFIK ⟩ Kus on soodsam kolmandas sambas raha koguda?

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Copy
Pensionipõlveks kolmandas sambas raha kogujatel läheneb sellel aastal sissemakse viimane tähtaeg
Pensionipõlveks kolmandas sambas raha kogujatel läheneb sellel aastal sissemakse viimane tähtaeg Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane/Scanpix

Aastalõpu lähenedes on kolmandas sambas pensionipõlveks raha kogujatel aeg üle vaadata sissemaksed.

Pangad ja Tuleva tuletavad võidu meelde, et kuni 15 protsenti brutosissetulekust on võimalik  kolmandasse sambasse sissemakseid tehes saada tagasi 20 protsenti tulumaksu, kuid mitte üle 6000 euro aastas. Selleks tuleks juba kiirustada ja teha rahaline sissemakse enne 28. detsembrit, märkis Swedbank.

Kolmandat sammast pensioniks kogujad kasutavad võimalusi sageli kahel moel. Esimese puhul tehakse regulaarsed igakuised sissemaksed. Osa püüab optimeerida aega kuni tulumaksutagastuseni ja jätab sissemakse tegemise aasta lõpu lähedale. Siis on ka selgemad aasta jooksul saadud tulud. Võimalik on ka hübriidvariant, kus regulaarselt tehakse sissemaksed ja aasta lõpus vaadatakse preemiate jm. sissetulekute ja rahaliste võimaluste valguses, kas on põhjus teha ühekordne täiendav sissemakse.

Fondi tootlusele avaldavad lisaks fondivalitseja investeerimise edukusele mõju fondi tasud ja muud kulud. Milline fond on tasudelt kõige soodsam, on teoreetiliselt lihtne, kuid ometi ootamatult raske küsimus. Head informatsiooni selle kohta pole.

Adekvaatsem info on valitsemistasu asemel vaadata fondi kogukulu. Viimasele lähim on pensionikeskuse kodulehel olev ülevaade, kuid selle puuduseks on vananenud info. Värskemat pole võimalik saada. Selle arvutamiseks on kasutatud 2020. aasta fondiaruandeid. Vahepeal võivad fondid olla muutnud valitsemistasusid ning tehingutasudeks makstu võib erineda. Seetõttu on paslik vaadata ka fondi valitsemistasu, kus aga pole fondivalitseja tehtud tehingute tasusid. Kogukulud ja valitsemistasud võivad oluliselt erineda.

Kindlasti tasub vaadata ka fondist väljumise tasu. Mõnes fondis on see null, aga paljudes on isegi protsent rahapaigutusest. Mida lähemal ollakse raha väljavõtule, seda olulisemaks see tasu muutub.

Fondi valikul tasub võrrelda ka fondi tootlusi, kuid need on väga muutuvad. Ühe perioodi põhjal ei saa midagi pikaajaliselt järeldada. Tasud on kindlamad. Väga oluline on valida oma riskitaluvusele sobiv fond. Selle lihtsaimaks mõõdikuks on aktsiate või aktsiafondide ehk teiste riskivarade osakaal fondi mahust.

Tuleva on teinud aastaid tugevat tööd indeksifondide propageerimisel. Indeksifondidel on tüüpiliselt madalamad tasud. Enim kolmanda samba fondidest investoreid ongi Tuleval, 43 527, fondi maht oli 75 miljonit eurot. Tegemist on pensioni indeksifondiga.

Mahult edastas Tuleva fondi fondi 84 miljoni euro suurusega Swedbanki V100 fond, mis pole indeksifond ja mille tasud on kallimas otsas.

Hoopis omas maailmas on Luminor Aktsiad 100 pensionifond, mille valitsemistasu on 1,5 protsenti ja 2020. aasta jooksvad tasud ulatusid suisa 2,16 protsendini. Lisaks võtab fond väljumisel veel ühe protsendi tasuks. Tasupoliitikalt on see jäänud kinni kusagile 2000ndate algusaegade tavatasemele.

Eesti investoritele meeldib olla kõrge tasuga fondides. Teise samba osas on olukord palju hullem kui kolmandas sambas. Osalt on see ajalooliselt välja kujunenud, sest pensioni indeksifondid on suhteliselt uus nähtus. Lisaks ei kipu pangad seda sageli oma tooterepertuaaris esimese valikuna pakkuma. Kohati aga näitab see kogujate harjumustes kinniolemist või huvi puudumist, kuna ei jälgita toimuvat. Kuigi Eestis on finantskirjaoskus kõvasti paranenud, pole selle kasutust pensionifondide valikul massiliselt täheldada.

Ligi 68 000 investorit omasid indeksifondide osakuid. See arv võib olla eksitav, sest ühel inimesel võib ka olla mitu erinevat indeksifondi. Kui igaühel oleks vaid ühe indeksifondi osakud, siis moodustaks see 42 protsenti kõigist kolmanda samba pensionifondide osakuid kontodel omajate üldarvust. Pensioni indeksifondides oli 30 protsenti kolmanda samba fondide mahust ehk 107,5 miljonit eurot.

Tasude mõttes on soodsamad indeksifondid. Tuleva teatas, et alates esmaspäevast langesid nende kolmanda samba fondi jooksvad tasud 0,43 protsendilt 0,36 protsendini. Valdav osa pankade fondivalitsejate klientidest kogub siiski kõrgema tasuga fondides, aga ka praeguse seisuga on pensionifonde, mille tasud on veidi madalamad kui Tulevas. Kolmanda samba fondidest, millest lahkumine pole piiratud, on praegu Tulevast veidi madalama kuluga Swedbank Kolmanda Samba Pensionifond Indeks. Swedbank on toonud välja terve müriaadi indeksifonde, kust väljumine on praegu piiratud.

«Need on kõik head valikud, mida tasub kaaluda, kui Tuleva mingil põhjusel ei meeldi,» ütles Tuleva juht Tõnu Pekk BNSile. «Meiega kogudes võib lihtsalt iga inimene ka edaspidi kindel olla, et tema fondid on Eesti soodsaimate seas. Võib kindel olla, et vara tootlus ei jää kunagi maailmamajanduse kasvust kaugele maha. Ja võib kindel olla, et Tuleva töötajad ei püüa kliendile kunagi maha müüa mõnda kallist ja kehva investeerimistoodet.»

NB: Graafikutel on toodud SEB Aktiivses fondis, et fond investeerib 110 protsenti aktsiatesse. Siin pole tegu veaga: fondil on luba kasutada võimenduslaenu ehk osta rohkema raha eest aktsiaid, kui tal tegelikult raha on. II samba fondides võib leida lausa 25 protsenti võimendust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles