Kauba tagastamisel e-poodi tuleb tagastada ostjale ka saatekulu

E-poe kaup postipakis. Foto: Marko Saarm

Kardad tellida e-poest kaupa, sest kahtled selle sobivuses ja saatekulu on suur? Tegelikult pole põhjust, sest kauba tagastamisel peab kaupleja tagastama ka saatekulu.

Interneti teel ostetud kauba tagastamisel peab müüja hüvitama lisaks kauba hinnale ka saatekulu. Võlaõigusseadus ja ELi direktiiv ütlevad, et tarbijale tuleb tagastada kõik tema poolt tasutu. Seega tuleb nii kauba maksumus kui ka saatekulu tagastamisel tagasi maksta, ütles TTJA tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja Kristina Tammaru.

Erand on siin juhul, kui tarbija tellib paki, kus on mitu toodet ja soovib osa neist endale jätta ja ainult mõned tagastada. Sellisel juhul kauba saatekulu enam ei tagastata.

Telefonimüük ei ole kehtiv enne, kui see pole kirjalikult üle kinnitatud.

Kristina Tammaru 

«Tagasisaatmise kulu on ainuke asi, mis tuleb tarbijal maksta,» rääkis Tammaru. «Mitmed kauplejad võimaldavad tasuta tagastamist ja see on asi, millega nad teistest eristuvad. Seaduse järgi ei ole neil kohustust tagastamiskulusid tasuda.»

Tammaru sõnul on tegemist rikkumisega, kui kaupmees jätab terve tellimuse tagastamise korral saatetasu kompenseerimata, ja inimesel on õigus seda nõuda.

Kirjalik info tagastamistingimuste kohta

Lisaks veebist ostetud kaupadele tehakse palju müügitehinguid ka kodustel tooteesitlustel. Kodus toimuva müügi puhul on oluline, et tooteesitleja annaks tarbijale kirjalikult info selle kohta, kuidas ta saab kauba tagastada. Seal peab olema kirjas kogu see teave, mis puudutab tarbija seaduslikke õigusi, tehingust taganemist, kaebuse esitamist ja kaheaastast garantiid.

Kirjalik kinnitus on vajalik ka telefoni teel toimuva müügitehingu puhul, rääkis Tammaru.

«Telefonimüük ei ole kehtiv enne, kui see pole kirjalikult üle kinnitatud,» kinnitas ta. «Tarbija peab kirjalikule pakkumisele reageerima ja kinnitama üle, et ta on tehinguga nõus.»

Tammaru sõnul saavad tarbija ja müüja sageli tehingust erinevat aru. Tihti puudutab tehing ka kestvuslepinguid, mille puhul ostja ei hooma, mis see kõik talle lõpuks maksma läheb. «Kõik see peab olema kirjalikult selgeks tehtud,» ütles Tammaru.

Sageli saadetakse taoline kirjalik kinnitus tarbijale koos kaubaga, kuid sellisel juhul ei ole inimesel kohustust kaupa vastu võtta. «Taganemisõigus peab olema kirjalikult esitatud, siis on vähem olukordi, kui kiputakse ostu kahetsema,» märkis Tammaru. «Eakamad inimesed on kõik oma säästud ostu alla pannud ja mõtlevad ümber. Kui neil pole infot, kuidas tehingust taganeda, siis on nad pandud olukorda, kus nad ei peaks seaduse järgi olema.»

Kõigi nende ostude korral kehtib 14 päeva reegel – täpselt nii kaua on võimalik tehingust taganeda ja kaup tagastada. Kui ostja selle aja ületab, siis pole enam võimalik kaupa tagastada.

Tammaru sõnul hakkab 14-päevane tähtaeg lugema ajast, mil ostja sai kauba enda kätte, mitte tehingu sõlmimisest või kauba jõudmisest pakiautomaati. Taganemisavalduse jaoks on tüüpvorm, mida täites saab tehingust taganeda. Samas pole tüüpvorm siiski ainuke võimalus, piisab ka muust ühemõttelisest taganemisavaldusest, näiteks vabas vormis tekstist.

Saatekulu tagastamise kohustus tuleb võlaõigusseadusest

§ 492 (1) Ettevõtja tagastab taganemisavalduse kättesaamisel tarbijale viivitamata, kuid hiljemalt 14 päeva möödumisel, kõik tarbijalt lepingu alusel saadud tasud, muu hulgas tarbija kantud asja kättetoimetamise kulud.

Allikas: VÕS