Eesti Panga president: kui hinnakasv ei pidurdu, karmistatakse rahapoliitikat (1)
17. detsember 2021, 10:48
Euroopa Keskpanga nõukogu liikme ja Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul reageerib Euroopa Keskpank kiirenevale hinnatõusule ja on valmis ka rahapoliitikat kiiremini karmistama, kui euroala hinnakasvu tempo ei aeglustu piisavalt kiiresti tagasi 2 protsendile.
Neljapäeval avalikustas Euroopa Keskpank värske prognoosi, mis ennustab suhteliselt kiire hinnatõusu püsimist ka veel järgmisel aastal. «Väljavaade tervikuna on optimistlik – majandus taastub kriisist kiiresti, tööpuudus on langemas ajalooliselt madalaimale tasemele ja inimeste sissetulekud kasvavad,» kirjutas Müller Eesti Panga blogis.
Samal ajal on keskpanga presidendi sõnul viimastel kuudel järsult kiirenenud hinnatõus olnud ebameeldiv üllatus kõigile ja see sunnib ka euroala keskpankureid oma plaane kohandama. Nii ulatus tarbijahindade kallinemine Eestis novembris 8,8 protsendini ja euroalal 4,9 protsendini. Ligi pool kiirest hinnatõusust on põhjustatud energia kallinemisest, kuid kallinemas on ka järjest enamate teiste kaupade ja teenuste hinnad.
«On selge, et nii kiire energiahindade tõus ei saa kaua kesta, mistõttu oleme eeldatavasti lähedal hetkele, mil ka üldine hinnatõus hakkab taas aeglustuma. Samuti on mõistlik eeldada, et pandeemia mõjude leevenedes ja ettevõtete kohanedes vähenevad tarneprobleemid, mis on paljude kaupade hindu tõstnud,» lausus Müller.
Eesti Panga president nentis, et keskpangal ei ole võimalik intressiotsustega vahetult mõjutada elektri hinda või leevendada pingeid tarneahelates. «Samas – mida kauem püsib hinnatõus suhteliselt kiirena, seda suurem on ka tõenäosus, et see kandub üle järjest enamate kaupade ja teenuste hindadesse. Seetõttu ei saa Euroopa Keskpanga nõukogu kiirenenud hinnatõusu eirata, isegi kui selle lähiajal taas aeglustumine on ootuspärane,» märkis ta.
Inflatsioon sunnib kurssi muutma
Värske prognoosi kohaselt kallinevad tarbijahinnad euroalal järgmisel aastal 3,2 protsenti, ületades suurema osa tuleva aasta jooksul keskpanga poolt seatud 2-protsendilise eesmärgi. Sealt edasi järgmise kahe aasta jooksul aeglustub hinnatõus 2 protsendi lähedale.
Muutunud inflatsiooni väljavaade eeldab Mülleri sõnul rahapoliitilise kursi muutmist. «Arusaadavalt toimub see siiski ettevaatlikult, sest ebakindlus lähiaja majandusarengu osas püsib kõrge. Sellest lähtuvalt otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus vähendada täiendava toe pakkumist majandusele,» rõhutas Euroopa Keskpanga nõukogu liige.
«Selleks lõpetame 2022. aasta märtsiks pandeemia mõjude leevendamiseks käivitatud võlakirjaostu programmi (PEPP) ja eelnevalt vähendame selle läbi täiendava toe pakkumist majandusele juba ka aasta esimesel kuul. Et keskpank ei saa oma kurssi liiga järsult muuta, suurendame kevadel ajutiselt võlakirjade ostukava (APP) mahtusid, kuid seejärel vähendame neid tagasi endisele tasemele juba sügiseks,» selgitas Müller Euroopa Keskpanga plaane.
Erinevaid võlakirjaprogramme tervikuna vaadeldes tähendab see Eesti Panga presidendi sõnul Euroopa Keskpanga poolt järgmise aasta jooksul järkjärguliselt vähenevat tuge finantsturgude kaudu laenutingimuste soodsana hoidmiseks.
«Minu jaoks on oluline tooni muutus keskpanga nõukogu sõnumites. Hinnatõusu kiirenemine ja majandusolukorra paranemine võimaldavad keskpangal vähendada majandusse raha pumpamist ja asuda selgelt keskpangapoliitika «normaliseerumise» kursile. Seda peegeldavad ka juba finantsturgude ootused, et Euroopa Keskpank võiks alustada intressimäärade tõstmist 2023. aasta alguses,» ütles Müller.
«Euroopa Keskpanga nõukogus otsuseid tehes ei muretse me enam vaid majanduskasvu raugemise ja pikas perspektiivis ohtlikult madala hinnatõusu pärast, vaid oleme valmis reageerima ka võimalusele, et euroala hinnakasvu tempo ei pruugi aeglustuda piisavalt kiiresti tagasi 2 protsendile. Sel juhul oleme valmis rahapoliitikat ka eelpool kirjeldatust kiiremini karmistama,» lisas ta.
Negatiivne euribor ei püsi igavesti
Kuna Eesti on osa rahaliidust, sõltub keskpanga presidendi sõnul ka Eesti raha ostujõud Euroopa Keskpanga nõukogu otsustest. Euroala keskmine hinnatõus kujutab endast tinglikku ankrut Eesti hinnatõusu kiirusele. Küll aga on Mülleri sõnul ootuspärane, et Eesti hindade tõus on euroala omast mõnevõrra kiirem seni, kuni hinnatase Eestis on madalam euroala keskmisest.
«Hetkel pean Eesti majanduse üldiselt head seisu ja kiiret hinnatõusu arvestades tõdema, et Euroopa Keskpanga loodud väga soodsad tingimused laenamiseks annavad Eesti majandusele täiendavat hoogu ehk rohkemgi kui vaja,» möönis Euroopa Keskpanga nõukogu liige.
Teisalt võib Mülleri sõnul tõdeda, et väga harva on euroala rahapoliitika ideaalselt paigas mõne euroala riigi jaoks, mis ei tähenda, et rahaliidus osalemine ei oleks kõigi ühistes huvides. «Eesti laenuvõtjatel tasub aga silmas pidada, et negatiivsed euribori intressimäärad ei jää kestma igavesti. Pikaajalisi laene võttes on tark hinnata oma võimet laenu tagasi maksta ka juhul, kui intressimäärad tuntavalt tõusevad,» rõhutas Eesti Panga president.