Baltika saneerimisnõustaja: ettevõtte majanduslik seisund on paranenud

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Copy
Baltika Groupi juhatuse esimees Flavio Perini. 
Baltika Groupi juhatuse esimees Flavio Perini. Foto: Tairo Lutter

Baltika saneerimisnõustaja on seisukohal, et saneerimiskava kinnitamise ja saneerimisabinõude rakendamise tulemusena on Baltika majanduslik seisund paranenud.

Baltika on oma tegevuses järginud saneerimiskava ning rakendanud kavas ettenähtud meetmeid, mistõttu on saneerimiskava täitmine, sh võlausaldajate nõuete rahuldamine, saneerimiskavas ettenähtud perioodi jooksul endiselt realistlik.

Esimene aruanne esitati 2020. a detsembris. «Käesolevaga avalikustame kolmanda aruande kõikidele investoritele. Aruandes on andmed ja numbrid eraldi Baltika, mitte Grupi kohta. Numbrid ei ole konsolideeritud,» teatas Baltika juhatuse esimese Flavio Perini.

Tänu saneerimismenetlusele on Baltika saanud viimase aasta jooksul fokusseerida ja jätkata äriliste ümberkorraldustega – läinud üle ühele brändile (Ivo Nikkolo), optimeerinud ja tugevalt vähendanud tegevuskulusid isegi enam, kui oli esialgu saneerimiskava alusel plaanis jne. Uuenenud kaubavalik ja äristrateegia on ühtlasi aidanud tagada Baltika tegevuse jätkamise ka vaatamata Covid-19 teisest lainest tingitud negatiivsetele mõjudele. Baltika kinnitab, et Baltika suudab kindlasti edukalt saneerimiskava täita ja suudab täita kavaga võetud kohustused isegi esialgu oodatust varem, kui ei peaks olema täiendavaid või muid negatiivseid ärilisi stsenaariumeid, peamiselt seoses Covid-19 levikuga Baltimaades.

Saneerimiskava täitmine

Saneerimiskava kohaselt kujundati ümber 30 võlausaldaja nõuded kogusummas 12 206 649,74 eurot. Nõuded kujundati ümber kahes rühmas.

Saneerimiskava alusel nõuete vähendamise rahaline mõju on kokku 5 045 198 eurot ja see kajastub Baltika 2020. a kasumiaruandes muu ärituluna.

Saneerimiskava kohaselt tuli Baltikal tasuda esimese rühma nõuetelt intressi ning alates 2021. a juunist alustada esimese rühma põhinõuete maksmist. Baltika on vastava kohustuse täitnud Swedbank ASi ees.

Teised esimese rühma võlausaldajad on saneerimisnõustajat teavitanud, et võlausaldajad ei nõua oma nõuete täitmist vastavalt saneerimiskavale ja on nõus nende tasumisega hilisemal ajal.

Saneerimiskava kohaselt algab teise rühma põhinõuete maksmine 2021. a lõpust, käesoleva aruande esitamise seisuga pole teise rühma nõuete osas väljamakseid veel tehtud, kuid ettevõte on teavitanud saneerimisnõustajat oma kavatsusest teha väljamaksed saneerimiskavas toodud tähtajaks ehk enne 31.12.2021.

Baltika majanduslik seisund

Esimese kuue kuu vältel pärast saneerimiskava kinnitamist avaldasid Baltika majanduslikule seisule positiivset mõju nii võlausaldajate nõuete ümberkujundamine kui ka mitmed sisulised muudatused Baltika toimimises. Selle tagajärjel on võrreldes saneerimise-eelse seisuga paranenud Baltika kaupade müügist teenitav brutokasum ja vähenenud mitmed ärikulud (sh mitmesuguste tegevuskulude koosseisus olevad üürikulud ja tööjõukulud).

2021. a tulemustele avaldab märkimisväärset mõju Covid-19 pandeemiast tingitud eriolukord ning kaupluste sulgemine Leedus, Lätis ja Eestis. Müügitulu järsk langus alates detsembrist 2020 (kauplused suleti Lätis ja Leedus täielikult detsembris 2020 ja Eestis märtsis 2020 ning avati külastajatele alles mais 2021 Leedus ja Eestis ning juunis Lätis), mida osaliselt kompenseeris küll e-kanali müügi kasv, tähendas seda, et 2021. aastal on Baltika tegelik müügitulu, võrreldes saneerimiskavas toodud prognoosi sama perioodi müügituluga, oluliselt madalam ning selle tulemusena ka brutokasum ja ärikasum väiksemad.

Baltika 2020 aruandeperioodi tegelik ärikasum on oluliselt parem kui saneerimiskava koostamisel tehtud prognoosis, kuid 2021 ärikasum on märkimisväärselt halvem kui saneerimiskava koostamisel tehtud prognoosis. 2021. a kümne kuuga on Baltika teeninud ärikasumit 2 777 000 euro võrra vähem kui saneerimiskava prognoosis, kusjuures esimese nelja kuuga oli ärikasum võrreldes prognoosiga 2 849 000 eurot väiksem, seega viimase kuue kuuga on olukord mõnevõrra paranenud. Vaadates 22 kuu kumulatiivset kasumiaruannet ehk perioodi alates 01.01.2020 kuni 31.10.2021, mille sisse langeb nii saneerimiskava meetmete rakendamise mõju kui ka Covid-19 tingitud kaupluste sulgemise mõju, on näha, et kumulatiivselt on nii müügitulu kui ka ärikasumi koondnäitajad tegelikkuses madalamad kui saneerimiskavas toodud prognoosis.

Saneerimiskava täitmise seisukohalt on oluline, kas Baltika prognoositavad majandustulemused, arvestades 2021 esimeses pooles toimunud ajutist finantstulemuste halvenemist, on edaspidi sellised, mis võimaldavad võlausaldajate nõuete rahuldamist saneerimiskavas ettenähtud aja jooksul. Baltika juhtkonna 2021. a lõpuni ja 2022. aastaks koostatud prognooside kohaselt (esitatud saneerimisnõustajale detsembris 2021), mis eeldavad kaubandustegevuse normaliseerunud toimimist, on Baltika finantstulemused ja rahavood selleks piisavad.

Baltika töötajate arv vähenes 112-lt 2020. a märtsi lõpus 58-le seisuga 31.10.2020 ja seisuga 31.10.2021 on see arv 42.

Baltika omakapital seisuga 31.10.2021 on 948 000 eurot.

Seisuga 30.10.2021 moodustavad Baltika maksetähtaega ületavad võlgnevused 16 000 eurot, mis on käesolevaks ajaks tasutud, mis näitab, et Baltika on jooksvate kohustuste täitmisega toime tulnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles