Hoonete energiatõhustamine maksab 22 miljardit eurot

Eesti pikaajalises rekonstureerimisstrateegias on eesmärgina kirjas, et kõik enne 2000. aastat ehitatud hooned tuleks järgmise 30 aasta jooksul viia C-klassi tasemele. FOTO: Madis Veltman Foto: Madis Veltman

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt võiksid uusehitiste kõrval hakata energiatõhususe reeglid kehtima ka olemasolevatele ehitistele, Eesti puhul tähendaks see, et 30 aasta jooksul kuluks hoonete renoveerimisele umbes 22 miljardit eurot.

Hooned, kasutades 40 protsenti energiast ning tekitades 36 protsenti kasvuhoonegaaside heitkogustest, on Euroopa suurimad energiatarbijad. Komisjoni ettepanekul peavad alates 2030. aastast kõik uued hooned olema heitevabad, ja kõik uued üldkasutatavad hooned peavad heitevabad olema juba alates 2027. aastast. Samas kandub komisjoni palve ka juba olemasolevale hoonefondile. 15 protsenti iga liikmesriigi halvima energiatõhususega hoonetest tuleb kõige madalamalt energiamärgiselt G viia märgiseni F. Jällegi, mitteeluhoonete puhul 2027. aastaks ning eluhoonete puhul 2030. aastaks. Lõppeesmärk on muuta hooned 2050. aastaks heitevabaks.