Eesti riik hakkab kontrollima välisinvestori sobivust

Maivi Ots. Foto: Erakogu.

Kuigi öeldakse, et rahal ei ole rahvust, siis on kavandamisel seadus, mis seda mõnevõrra muudab. Valitsusasutustevahelisele kooskõlastusringile esitati hiljuti välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu, mis võetakse vastu ilmselt juba 2022. a jooksul ning selle jõustumisajaks on kavandatud 2023. a maikuu, kirjutab  Eversheds Sutherland Ots&Co juhtivpartner Maivi Ots. 

Euroopa Komisjoni soov on olnud juba mõnda aega, et kõik 27 ELi liikmesriiki kehtestaksid riigisisesed välismaiste otseinvesteeringute taustauuringu mehhanismid. Omavahelises koostöös on hõlpsam kaitsta kõiki liikmesriike kolmandatest riikidest pärit potentsiaalselt riskantsete välisinvesteeringute eest, olgu vastavate riskide allikaks Hiina, Venemaa või mõni muu kolmas riik. Seaduseelnõu loomise otseseks ajendiks oligi Euroopa Liidu välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrus.

Miks välisinvestorite tausta kontrollida?

Üha enam on ELi-väliseid investoreid (mõnikord tegutsedes mõne välisriigi valitsuse toetuse või suunamisega), kelle puhul ei ole põhiline motivatsioon investeeringu tegemiseks äriline. Välisinvestori tausta kontrollimise eesmärk on seega keskenduda julgeoleku või avaliku korra kaitsmisele. Samas ei vaja sugugi kõik välisinvesteeringud riiklikku kontrollimist. Eelkõige võivad probleemsed olla investeeringud riigi julgeoleku seisukohalt tundlikesse sektoritesse, samuti elutähtsate sisenditega kauplejate, taristu omanike ning tehnoloogia- ja meediaettevõtjate äritegevusse. Seetõttu hakkab välisinvestori taustakontroll ka Eestis olema piiratud ulatusega ning pole paljudes tehingutes asjakohane. Kõige arvukam taustakontrolliga hõlmatud ettevõtjate ring, keda seadus mõjutada võib, tegutsevad elutähtsate teenuste osutamise ning telekommunikatsiooni ja meediavaldkondades.

Kuivõrd seaduseelnõu on välja töötatud viidatud ELi õigusakti alusel, siis vastab seaduseelnõu ELi seatud miinimumnõuetele. Nii on menetlusel selge ajakava, see on läbipaistev ega põhjusta diskrimineerimist, vajadusel on võimalik võtta arvesse teiste liikmesriikide märkusi ja Euroopa Komisjoni arvamusi. Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringu menetluse negatiivne otsus on vaidlustatav kohtus ning seadus sisaldab meetmeid, mille abil hoitakse ära taustauuringu ja taustauuringuga seotud otsuste täitmisest kõrvalehoidmine.

Mis siis tulevikus muutub?

Omandamistehingute puhul on küllaltki tavaline, et tehingu lõpuleviimine eeldab paljude eeltingimuste täitmist. Paljudes ELi riikides kuulub võimalike eeltingimuste nimistusse ka välisinvesteeringu luba. Kas sektoripõhine või laiema ulatusega välismaiste otseinvesteeringute taustauuringu mehhanism on tegelikult juba praegu kasutusel tervelt 18 ELi liikmesriigis. Nüüd on lisandumas siia nimekirja ka Eesti.

Oluline on, et välisinvesteeringu sõelumist Eestis ei pruugi käivitada sugugi suur tehing, kuna taustauuringukohustuse alla lähevad ka vähemusosaluste omandamised (kõik vähemalt 10 protsendi suurused osalused või sellest tulenevad õigused). Lisaks sellele, et välisinvesteeringu sõelumine ei eelda ilmtingimata enamusosaluse omandamist, ei ole oluline ka omandaja poolt mingite finantslävendite ületamine. Osalust omandaval isikul ei pea olema Eestiga mingit eelnevat seost, st välisinvestori tasutakontrolli päästikuks on üksnes sihtettevõtja vastamine teatud tunnustele. Hõlmatud võivad olla isegi sellised tehingud, mis toimivad väljaspool Eestit, juhul, kui tehing toob kaasa muudatuse (sh kaudse) taustakontrolli kohustusega hõlmatud ettevõtja omandistruktuuris.

Taustauuringute mõju ELi tehingute turul illustreerivad järgmised statistilised andmed, mille Euroopa Komisjon on kokku pannud liikmesriikidest kogutud andmete abil.

ELis tervikuna esitati näiteks eelmisel aastal (2020) taustauuringuks ligi 1800 investeeringut, millest 20 protsenti läbis põhjalikuma kontrolli (80 protsendil juhtudest piirdus taustakontroll esitatud dokumentidega tutvumisega). Põhjalikumalt menetletud investeeringutest 91 protsenti kiideti heaks, kusjuures enamik neist ilma tingimusteta (79 protsenti), kuigi küllaltki märgatav osa sisaldas ka leevendusmeetmeid (12 protsenti). Suhteliselt väike osa (2 protsenti) investeeringutest keelati ära ja 7 protsenti taustauuringutest katkestati teadmata põhjustel (eeldatavasti seoses taotluse tagasivõtmisega taotleja poolt).

See demonstreerib selgelt seda, et välisinvesteeringu taustakontrolli kohustus võib tõusetuda ka pealtnäha väikeste tehingute puhul.

Kolm sektorit, milles tehingute arv oli kõige suurem, olid tootmine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning hulgi- ja jaemüük. Kuigi enamiku tehingute väärtus oli vahemikus 10–100 miljonit eurot, siis huvitava asjaoluna väikseim märgitud tehinguväärtus oli kõigest 1200 eurot. See demonstreerib selgelt, et välisinvesteeringu taustakontrolli kohustus võib tõusetuda ka pealtnäha väikeste tehingute puhul. Tegelike välisinvestorite asukoht oli enamikul juhtudel USA, Kanada, Ühendkuningriik ja Araabia Ühendemiraadid, kuid märkimisväärne hulk investeeringuid (ca 2,5 protsenti) tuli Euroopasse ka Hiinast.

Kuna praegu alles algas eelnõu riigisisene kooskõlastusprotseduur ja riigikogusse ei ole eelnõu veel jõudnud, siis pole välistatud, et eelnõu sisu enne selle seadusena vastuvõtmist veel mõnevõrra muutub või täpsustub.

Samas, kuna eelnõu põhineb suures osas ELi vastaval välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrusel, siis tulevase regulatsiooni üldised raamid on laias laastus teada. Tulevaste tehingute ettevalmistamise ajaks, mida reeglistik puudutada võib, on eelnõu seadusena juba kindlasti olemas. Ilmselt hakkab tulevikus Eestis olema igal aastal tehinguid, millega kaasneb investori taustauuringu kontrollimenetlus. Viimastel aastatel on toimunud tehinguid, mis, arvestades omandatava ettevõtja tegevusvaldkonda ja omandava ettevõtjategrupi päritolu, oleksid tõenäoliselt kuulunud tulevase seaduse rakendusalasse, kui see oleks seadusena varem kehtinud.