Köögivilja hind kasvab hoidlates jõudsalt (1)

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Copy
Grüne Fee Eesti tegevjuht Raivo Külasepp kasvatab praegu kurke 2,5 hektaril.
Grüne Fee Eesti tegevjuht Raivo Külasepp kasvatab praegu kurke 2,5 hektaril. Foto: Margus Ansu

Köögiviljakasvatajate jahutus- ja külmutuskambrid huugavad praegu täistuuridel, et säilitada sügisel kogutud saaki ning seetõttu kujuneb kevadtalvine köögivilja hind kõrgemaks kui varasemalt.

«Aianduses saadakse õiglane hind kevadtalvel kui suurem pakkumine on läbi saanud ja oluliseks saab säilitatud toodangu kvaliteet,» ütles Aiandusliidu juht Raimond Strastin.

Köögiviljakasvatajate jahutus- ja külmutuskambrites käib praegu hoogne energiatarbimine ja ettevõtjad ootavad valitsuselt pikisilmi kiireid samme kalli energiahinna leevendamiseks. Tootjad elavad päeva korraga ja need kalkulatsioonid, mis on sel aastal tehtud, ei pea Strastini sõnul enam paika.

«Meil on 80 liiget aiandusliidus ja ligikaudu pooltel neist on ka jahutus- ja külmutuskambrid, kus hoitakse tuhandeid tonne köögivilja kevadeni. See on väga energiamahukas ettevõtmine, sest ladustamine on täna ülikallis,» sõnas Strastin.

Tema sõnul moodustab katmikaianduses energiakulu 60% kogu sisendite rahalisest poolest ja tarbijal tuleb see kinni maksta. «Üle mõistuse ei saa ka tarbija käest tagasi küsida ja jaekaubanduses kevadeni pikki kokkuleppeid ei sõlmita, vaid vaadatakse hinnad iga nädal üle,» tõdes ta.

Fikseeritud hind päästab

Luunja kurgikasvataja Grüne Fee ASi juhi Raivo Külasepa sõnul päästab neid praegu hullemast fikseeritud energiahind, kuid ka kõik muud hinnad peale elektri on tõusnud: kerkinud on nii väetiste kui ka pakkematerjalide hinnad.

«Ei olegi valdkonda, mida hinnatõus ei puuduta, kuid me oleme enamuse ajast oma riske maandanud fikseeritud energiahinnaga,» rääkis 2,5 hektaril kurke kasvatav Külasepp. «Praegune aeg on nii turbulentne, et enne igat tarnet saad teada uue hinna.»

Koroonakomisjon käib regulaarselt koos, energia on sama tähtis, ka siin peaks sama tegema.

ASi Grüne Fee Eesti tegevjuht Raivo Külasepp

Külasepp ei välista, et kurgikasvatus võib ka päeva pealt ära lõppeda, kui see majanduslikult enam ära ei tasu. Kasvupinna vähendamine ei tule kõne alla, sest siis peaks tarbija vähema koguse kurgi eest rohkem maksma. See omakorda pole reaalne, kui vaadata kõiki neid väljaminekukohti, mis tarbijatel on, rääkis Külasepp.

Grüne Fee kurgi lõpphinda kujundab kaupmees, kellele kasvataja oma kurgid müüb. See hind sõltub nõudmise ja pakkumise suhtest ning maailmaturu hinnast. «Kurke ei saa lattu paremat hinda ootama panna ega tootmist sulgeda, tuleb realiseerida hetke turuhinnaga,» sõnas Külasepp.

Ka tema ootab riigilt konkreetset nägemust, kuidas need keerulised ajad üle elada. «Koroonakomisjon käib regulaarselt koos, energia on sama tähtis, ka siin peaks sama tegema,» märkis ta.

Nurmiko saab hakkama

Nurmiko Aianduskeskusest on läinud poodidesse viimase jõulutähed ja nemad lisavalgust kasutama ei pea, mis vähendab energiakulu. «Meil on praegu ainult sellised kultuurid, mis lisavalgust ei vaja,» rääkis Nurmiko juht Jaak Ungerson. «Kõik järgmise aasta saak, nartsissid-tulbid, on juba ära istutatud ja seisavad 1 kraadi juures külmikus.»

Meie selle pärast närvi ei lähe ja riiki ja peaministrit ei süüdista, sest neist ei sõltu gaasi ja elektri hind.

Nurmiko juht Jaak Ungerson

Katlamaja töötab endiselt, kuid seal kasutatakse kütteks puiduhaket, mida saab Eesti metsadest ja mille hind pole tema sõnul oluliselt tõusnud.

«Nurmiko ei ole väga energiatundlik,» lausus Ungerson. «Meie selle pärast närvi ei lähe ja riiki ja peaministrit ei süüdista, sest neist ei sõltu gaasi ja elektri hind.»

Tagasi üles