/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)
/nginx/o/2021/12/16/14263187t1h2d06.jpg)
Maailma suurima riskifondi asutaja Ray Dalio vaatab tahavaatepeeglisse, et näha, mida tulevikus oodata. Ajalugu kipub korduma. Kes ei tunne ajalugu, sellele tuleb kõik üllatusena.
Investeerimisguru muutuvast maailmakorrast: ärge hoidke raha, vaid looge igaks ajaks sobilik portfell
Dalio võttis kokku kolm hetkel olulist küsimust ligi 600 leheküljelises inglise keelses raamatus «Muutuva maailmakorraga kohanemise põhimõtted: miks riigid õnnestuvad ja hävivad.»
Bridgewater Associatesi asutaja näitab investoritele tuleviku vaadates suurte majanduste ja võimsate valuutade tõusu ja langust.
Tema sõnum ameeriklastele on, et peab teenima kulutamisest rohkem, tegema oma rahaasjad korda, tegema omavahel majanduslikult ja poliitiliselt koostööd ja vältima sõda Hiinaga.
Ta märkis intervjuus MarketWatchile, et riskifondil läks 2008. aasta finantskriisis hästi, kuna ta oli uurinud suurt depressiooni.
Dalio eeldab, et investorid peaksid aru saama, et valitsuse väljakirjutatavad tšekid vajavad katet ja see saab tulla maksude või laenamise näol. Kui makse ei laeku, tuleb laenata. Laenu saab võtta, kuna keskpangad saavad trükkida raha. See devalveerib raha.
Keskpangad saavad trükkida palju rohkem raha, kuid see ei tõsta elatustaset. Ta näitab raamatus, kuidas raha ja krediiti luuakse ning kuidas raha tõstab kaupade, teenuste ja finantsvarade hindu.
Tema sõnul on inimesed eksiarvamusel, et raha on kindel vara. Selline arvamus võib tekkida, kui ei vaadata inflatsiooniga korrigeeritud tootlusi.
«Ära hoia raha,» lausus ta. «Oma likviidset varade portfelli. Seal võiksid olla aktsiad, võlakirjad, inflatsiooniga indekseeritud võlakirjad, toorained ja kuld. Kõigele vastupidav portfell koosneb hajutatud valuutadest, erinevatest varaklassidest, eri riikide varadest ja erinevate tööstusharude väärtpaberitest.»
Dalio arvates on praegu USAs kahte liiki inflatsioon. Üks tekib kaupade ja toodete nõudlusest, mida ei suudeta piisavalt osutada. See on tavaline, tsükliline inflatsioon. Aga on ka rahanduslik inflatsioon, mis tekib siis kui loodud on palju raha ja krediiti suhteliselt piiratud kaupade ja teenuste koguse vastu.
Keskpangad, iseäranis USA oma, on väga keerulises olukorras. Nad peavad rahapoliitikat inflatsiooniga võitlemiseks karmistama. See aga lööb majandust. Mis juhtub kui klassikaliselt rahapoliitikat karmistades kukuvad varade hinnad ja tuleb majanduslangus?