Unusta keskmine palk: see on summa, millega minnakse pangast kodulaenu küsima

Kortermaja Tartus Foto: Margus Ansu

Swedbanki värskest kinnisvaraturu ülevaatest selgub, et korterid muutuvad rahvale kiire hinnatõusu tõttu aina kättesaamatumaks ning võitjateks on kõrge sissetulekuga inimesed.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma rääkis, et võetav laenusumma on aina kasvanud, kuigi regiooniti on suuri erinevusi. Keskmine laenusumma on juba 103 000 eurot. Kõige rohkem laenu võtavad kolmekümnendate eluaastate alguses inimesed, keskmiselt 107 000 eurot. Aktiveerunud on ka veidi vanemad ostjad, kes otsivad endale teist eluaset või suvekodu.

Sealjuures on omafinantseeringu osakaal üsna kõrge: tehingute kogumahust 48 protsenti rahastatakse omavahenditest, 52 protsenti pangalaenuga.

Kui vaadata inimeste sissetulekute ja kinnisvaraostjate profiili, siis joonistub selgelt välja, et keskmise palga lähedase tasuga kinnisvaraturule asja ei ole. Swedbanki laenu-uuring näitab, et 58 protsendil laenuvõtjatest on netosissetulek üle 2000 euro.

Need, kes teenivad kuus alla 1000 euro kätte, praktiliselt kinnisvaraturul ei osale – selliste ostjate osakaal on 3 protsenti. Nende seas, kes teenivad 1000–1500 eurot kuus, on laenuvõtjaid 20 protsenti. Ning ülejäänud ja seega suurim osa kinnisvaraturust kuulub selgelt inimestele, kelle kontole laekub üle 1500 euro kuus.

Sealjuures on hoogsalt kasvamas inimeste hulk, kes teenivad enam kui 3000 eurot kuus puhtalt kätte. Praegu on nende osakaal kinnisvaraostjate seas kõige suurem, 27 protsenti. Siin on oluline nüanss: pank arvestab sissetulekut leibkonna järgi ehk siis kui minnakse koos laenu võtma, siis loeb pank sissetuleku ühiseks. Sealjuures on teada et 2/3 korteriostudest teeb üksikinimene, majaostud tehakse tihtilugu kahe peale.

Keskmine omafinantseeringu summa on tõusnud 37 000 euroni.

Vähene valik lööb hinnad üles

Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja tõi välja, et korterid on järjest vähem taskukohased. Asi on selles, et kuigi näiteks Tallinnas oli kolmandas kvartalis palgakasv 6 protsenti, siis inflatsiooninäit jõudis peaaegu 9 protsendini ning kokkuvõttes jäid inimesed vaesemaks. Samal ajal rallisid korterite hinnad ainuüksi novembris 16 protsenti aastases võrdluses*. Järelturukorterite hinnad aga lausa 23 protsenti aastases võrdluses.*

Oma osa oli ka eelmise aasta koroonaehmatusel, mis paljud arendused korraks seisma pani ning mis tekitas turul korterite nappuse. Inimestel on praegu valida vähemate korterite seast ning see lööb hinnad üles.

Rõbinskaja ütles, et pikenenud on ka korteri sissemakse raha kokkusaamise aeg. Võttes aluseks, et inimene teenib 1,5-kordset Eesti netopalka, säästab 1/3 oma sissetulekust ning tahab teha sissemakseks 15 protsenti korteri väärtusest, kulub tal selleks nüüd rohkem kui 30 kuud. Võrdluseks: Lätis on see näitaja 22 kuud, aga see on Rõbinskaja sõnul seletatav sellega, et lõunanaabritel on suuremalt jaolt müügis vanemad nõukogudeaegsed korterid.

*lisatud täpsustuseks, et jutt käib aastasest võrdlusest, st 2020. novembri numbreid võrdles pank 2021. novembri numbritega