Tarmo Tanilas: järgmisel aastal börsil enam iga loos ei võida

Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas. Foto: Jake Farra

Ärkan paukuva pakase peale, mis olemise toas tuulutusrežiimile ununenud akna tõttu harjumatult jahedaks on muutnud. Pilk õue tekitab hämmastust – seal on pea pool meetrit lund? Oot, mis nali see siis nüüd on, kliima pidi ju soojenema? Liigun lüliti poole, et tuppa pisut valgust tuua, kuid viimasel hetkel meenub õhtune hoiatus röövellikust elektri hinnast. Tardun ning panen end hämaras toas riidesse. Viimastel kuudel armsaks saanud kodukontor ei tekita enam soovi arvutit tööle panna ning elektripliit tundub suisa vaenlasena, võtab aasta kokku Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas.

Siis tuleb geniaalne mõte – süüa ja tööd teha saab ju ka päris kontoris! Haaran sülearvuti kaenlasse ning liigun bussipeatusesse. Autot ei hakka külmaga piinama ja mõelda vaid, mis veel bensiin hetkel maksab. Bussis on palju inimesi. Tundub, et ma pole ainukene nutikas olnud. Poole tunni pärast olen kohal. Kaua aega inimtühjana seisnud ruum on taas täitunud inimeste jutuvadast. Koroonast ei räägi keegi, on tulnud uued jututeemad.

On aeg teha aastalõpu kokkuvõtteid ning vaadata, mis on investeerimismaailmas aastaga näppude vahele jäänud. Edulugude esiritta võtab koha sisse kohaliku investorkogukonna muljetavaldav kasv. Mitme panga Balti börside tehingutasude puudumine koos Tallinna IPOdroomi edulugudega viib meid ilmselt juba järgmisel aastal tasemini, kui Eestis on avatud 100 000 väärtpaberikontot, kus on peal vähemalt üks väärtpaber. Skandinaavia numbriteni on veel minna, kuid taolise trendi jätkudes jõuame sinna lähema viie aastaga.

Isikliku vastutuse võtmine enda finantstuleviku ees on kindlasti miski, mis mulle mööduvat aastat positiivselt meenutama jääb. Olen seda korduvalt märganud nii õpilastele, üliõpilastele kui ka ettevõtjatele investeerimisvõimalustest rääkides. Varasemad teoreetilised teadmised on lõpuks ometi realiseerumas esimesteks praktilisteks tegudeks. Õnneks on ka finantsturud seda initsiatiivi toetanud ning paljudel inimestel on tekkinud esimene eduelamus investeerimismaailmas.

Head meelt teevad ka investeerimise tugisüsteemi ning uute investeerimistoodete kiire areng. Siia ritta sobituvad erinevad investeerimiskoolid, podcast'id, seminarid ning festivalid. Soovijatel on võimalus saada iganädalaseid börsinädala ülevaateid ka metsarajal jalutades või kodus tuba koristades, kuulata Tallinna börsi ettevõtete tegemisi ning end juba tõestanud investorite edulugusid ning ka suuremaid õppetunde. See on suur väärtus, mida veerand sajandit tagasi, kui ise investeerimisega alustasin, ka parima tahtmise puhul kusagilt saada polnud võimalik. Ja see kõik on tasuta!

Aasta 2021 on lõpusirgel ning omikroni muredele vaatamata on investoreid premeerimas korraliku tootlusega, mis ületab oluliselt ka viimase aja inflatsiooninumbreid. Nutikatel investoritel on olnud võimalus panna enda elektriarvete eest maksma Enefit Green, toidu eest Tallinna Kaubamaja ning veearvete eest Tallinna Vesi. Kõige haavatavamad on olnud need, kes on hoidnud raha pangakontol või siis olude sunnil polegi olnud võimalik end hinnatõusu vastu kaitsta.

2022 koputab uksele ning on inimlik, et investorid ootavad uuelt aastalt samuti head tootlust. Paraku on majandus ja finantsturud tsüklilised ning headele aegadele järgnevad halvemad ja vastupidi. See ei tähenda nüüd kohe kehva uut börsiaastat saabumas, kuid teatud ohumärgid on olemas. Warren Buffetti hea sõbra ning kolleegi Charlie Mungeri sõnul on rahatrüki tagajärjel USA aktsiate hinnad ületanud sajandivahetuse dot.com-i buumiaegsed hinnatasemed. Keskmise palga eest ei ole USAs saanud osta kunagi nii vähe SP500 indeksi osakuid kui praegu.

Inflatsioon teeb muret ning varem või hiljem on keskpangad sunnitud oma rahapoliitikat karmimaks muutma. Finantsturgude järgmise aasta suurim risk on otseselt seotud sellega, millal ja mis tempoga intressid kasvama hakkavad. Kallim raha hind survestab enam kasvuettevõtteid ning nõrgema bilansiga firmasid. Investorid hakkavad nõudma suuremat riskipreemiat ning ei ole karmistuvas keskkonnas enam aktsiate eest tänasega võrreldavat hinda nõus maksma.

Tõenäoliselt näeme uuel aastal finantsturgudel suuremat volatiilsust ning iga loos enam ei võida. Rohepööre on tulnud, et jääda ning hoolimata Glasgow' kliimakonverentsi mõningasest pettumusest on lähema kümnendi jooksul sektorisse lisandumas triljoneid eurosid investeeringuid. Kõike seda arvesse võttes on kohalikud finantsteenuste pakkujad toonud ja toomas turule uusi jätkusuutlikke investeerimislahendusi. Taas tuleb üle korrata regulaarse investeerimise võlu kui üht parimat abimeest volatiilsemate aegade edukaks üleelemiseks. Isiklikult plaanin kümnendikuga portfellist pikaajaliselt pöörata pilgu ka energia salvestamist pakkuvate ettevõtete aktsiate poole, sest see turg on väga suur ning kiirelt kasvav.

Tark investor paneb riigi pakutavad maksusoodustused enda jaoks tööle. Praegu on just viimane aeg vaadata üle enda aastased tulud ning kolmanda samba pakutavad võimalused. Seal on palju väga kuluefektiivseid lahendusi, mis juba veebruaris osa makstud tulumaksu võimaldavad tagasi saada. Nii kõrget tootlust nii väikese riskiga õnnestub investeerimismaailmas väga harva saada.