Rõõm saabunud pakist võib jääda üürikeseks, kui selgub, et tellitud sinakad püksid on sootuks rohelised, mikrolaineahi ei mahu olemasolevasse riiulisse, pildil metallina tunduv on tegelikult hoopis plastmass või vastupidi. Või inimene avastab lihtsalt, et saabunud ese talle ikka üldse ei meeldi.
Neil juhtudel on netist tellijal (samuti telefoni teel ostnul) võrreldes tavapoes käinuga eelis – seadus annab tarbijale õiguse lepingust taganeda 14 päeva jooksul alates kättesaamisest. See tähendab, et müüjale tuleb teatada, et toodet ei soovita, ja asi müüjale kas tagasi saata või viia. 14-päevase tähtaja arvestamisel loeb ostja paki kättesaamise aeg, mitte see, millal hoopis kingi saaja paki avas.
Tarbijal on selleks õigus igal juhul, ka siis kui müüja on jätnud selle info oma kodulehel välja toomata. Oluline on siin vaid see, et inimene ostis eseme oma enda vajadusteks, tarbijana, sh kingituseks, mitte äritegevuse eesmärgil, ning et müüjaks on isik, kes tegutseb oma majandus- või kutsetegevuse raames. Teiselt eraisikult ostes tagastamisõigust ei ole ja ka tarbijavaidluste komisjon ei lahenda kahe eraisiku vahelist vaidlust.
14 päeva tasuta kasutada?!
Kas sellest võib järeldada, et tarbijal on voli 14 päeva asja oma äranägemise järgi kasutada ja siis tagastada? Mitte päris.
Tõesti, ka asja kasutades ei jää tarbija ilma oma 14-päevasest taganemisõigusest. Siin on aga konks – kui kaupa on kasutatud rohkem, kui see on vajalik kauba olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks, vastutab inimene kauba väärtuse vähenemise eest.