Kellele helistada, kui paadil kütus lõpeb või filter ummistub?

Merepäästepaadid pukseerimisõppusel. Foto: Rait Killandi

Teisipäeval kogunesid Kaberneeme päästehoones Läänemere regiooni integreeritud Trossi mereabiteenuse arendamise Kesk-Läänemere europrojekti koordinaatorid, et teha ettevalmistusi järgmisel hooajal Eestis laiemalt rakenduva mereabisüsteemi käivitamiseks.

Trossi mereabi Eesti koordinaator, Kaberneeme vabatahtlik merepäästja ja meeskonna pealik Rait Killandi ütles, et tegelikult laienes Trossi mereabisüsteem Eestisse juba lõppenud hooajal, kuid esimesel aastal oli tegemist pigem pilootprojektiga, mille käigus koolitati vabatahtlikke päästjaid teisi veesõidukeid pukseerima, varustati paadid vajaliku tehnikaga ja testiti väljakutsete edastamist päästemeeskonnale.

«Hetkel on Eestis viis koordinaatorit ja 33 reageerimispunkti. Katame kogu Eesti mereala ära, nii et ka kõige kaugemates asukohtades on reageerimisaeg abipalvest kuni abi saabumiseni mitte rohkem kui kaks tundi. See on isegi parem kui Soomes, sest sealses saarestikus on kohti, kuhu abi jõuab nelja tunniga,» rääkis Killandi.

Trossi turvasadamad on Pärnu jahtklubi, Haapsalu Grand Holm Marina, Kaberneeme, Hara ja Purtse sadam, kus tegutsevad koordinaatorid korraldavad mereabi osutamist oma piirkonnas. Järgmisest hooajast alates hakkab ööpäev ringi valvet pidama ka üks üle-eestiline valvekoordinaator. Killandi loodab, et 2022. aasta navigatsioonihooajaks on Eestis kokku 45 mereabi reageerimispunkti.