Petusõnumite ning -kõnede eesmärk on üks: kurjategijad soovivad välja petta raha. Ehkki telefonioperaatorid on koostöös riigiga suutnud petuskeeme ohjata, ei ole telefonipettused maailmast kadunud, selgitavad Tele2 IT-turvalisuse ekspert Triin Palts ning riigi infosüsteemi ameti küberintsidentide käsitlemise osakonna (CERT-EE) juhataja Tõnu Tammer.
«Töötame pidevalt selle nimel, et oma süsteeme turvalisemaks ehitada. Ent paraku on nii, et nagu muutuvad inimeste harjumused ja tehnoloogia, kohandavad ka petturid pidevalt oma taktikaid ning katsetavad järjest arenenumaid meetodeid,» arvas Palts. Ka Tammer kinnitas, et turvalisus ei ole püsiv, vaid selle hoidmine on pidev protsess.
Uus Flubot-tüüpi pahavara on ehtne näide kurjategijate loodud uuest võttest: inimese telefoni saadetakse sõnum koos veebilingiga, mille taga võib olla õngitsusleht.
«Link võib suunata inimese veebilehele, kust pakutakse võimalust paigaldada telefoni uus rakendus. Seda ei tohi teha,» rõhutas Tammer. Sageli on rakendus hoopis pahavara – näiteks Flubot – ning selle paigaldamine võib lõppeda kontode ning andmete vargusega.
«Kõige kindlam on rakendusi paigaldada läbi tunnustatud äpipoodide,» soovitas Tammer. Tele2 ekspert rõhutab, et petturid on väga osavad, varjudes näiliselt QR-koodi lugejaks, treeningrakenduseks või kullerteenuseks olemise taha.
«Oluline on teada, et tihtipeale ootavad petturid pühasid, sest siis inimesed puhkavad ja tähelepanu on hajunud,» kinnitas Palts. Seega tasub saabuvate pühade eel üle korrata, millised on hetkel enam levinud telefonipettuste võtted, millest on hea informeerida ka lähedasi.