Enamik Eesti jäätmetest tekib põlevkivist

Põlevkivi käitlemisel tekib hulgaliselt tuhka. Foto: Mihkel Maripuu

Statistikaameti teatel tekitavad põlevkivi kaevandamine, põlevkiviõli tootmine ja põlevkivienergeetika kokku suurema osa kõigist Eestis tekkinud jäätmetest.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Eda Grüneri sõnul sõltub põlevkivitööstuses toimuvatest arengutest, kas Eestis tekkivate jäätmete kogused, nende taaskasutamine ja prügilatesse ladestamine kasvab või kahaneb.

Eestis tekib palju jäätmeid – 2018. aastal ühe inimese kohta 17,5 tonni – ja lausa üle kolme korra enam kui Euroopa Liidus keskmiselt – 5,2 tonni. Meist rohkem tekkis elaniku kohta jäätmeid vaid Soomes, 23,3 tonni ja Bulgaarias, 18,5 tonni.

Jäätmete kogused on analüütiku sõnul siiski aasta-aastalt vähenenud. 2020. aastal tekkis Eestis 16,7 miljonit tonni jäätmeid, mida on 3,5 miljonit tonni vähem kui aasta varem. Selle peamine põhjus on põlevkivikasutuse vähenemine. Samas moodustasid ka 2020. aastal põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest tekkinud jäätmed kokku enamiku ehk 67 protsenti kõigist tekkinud jäätmetest – 11,3 miljonit tonni.

Suure osa mittepõlevkivi jäätmetest moodustas 2020. aastal ehitus-lammutuspraht.

Kui põlevkivi kasutamisest tekkinud jäätmed kõrvale jätta, on teiste jäätmete hulk stabiilsena püsinud. Suure osa mittepõlevkivi jäätmetest moodustas 2020. aastal ehitus-lammutuspraht.

Ehitus-lammutusprahi kogus on Grüneri sõnul viimase kümnendi jooksul pidevalt suurenenud – 2020. aastal tekkis sedasorti jäätmeid üle kolme korra rohkem kui kümme aastat varem. Samal ajavahemikul on oluliselt vähenenud puidu töötlemisel tekkinud jäätmed, mille maht langes kümne aastaga ligi seitse korda.

Keskkonnakaitse ja ressursisäästu vaatenurgast on analüütiku sõnul tähtis ka jäätmete taaskasutus. Üha enam pööratakse tähelepanu jäätmete koguste vähendamisele, õigele sorteerimisele ning korduvale kasutamisele, et säästa keskkonda ja vähendada loodusvarade kasutamist.

Juba neljandat aastat järjest kasvab üldise jäätmete tekke vähenemise foonil nende taaskasutus. Peamiselt soodustab seda põlevkivi kaevandusjäätmete järjest suurenev taaskasutus, seda eelkõige teedeehituses, suurte platside alustarindi ehitamisel ja tagasitäitena kaevanduste rekonstrueerimisel.

Möödunud aastal moodustasid taaskasutatud 10,5 miljonist tonnist jäätmetest enamiku just kaevandusjäätmed. Sel aastal taaskasutati kaevandusjäätmeid isegi rohkem, kui neid tekkis, ehk osaliselt taaskasutati ka varasematel aastatel tekkinud jäätmeid.

Möödunud aastal moodustasid taaskasutatud 10,5 miljonist tonnist jäätmetest enamiku just kaevandusjäätmed.

Eestis tekkis 2020. aastal 6,5 miljonit tonni vähem ohtlikke jäätmeid kui aasta varem. Siiski ei ole analüütiku sõnul tegemist suure jäätmetekoguse vähenemisega, vaid põhjuseks on hoopis muudatus Eesti jäätmeloendis. Nimelt alates 2020. aastast ei loeta põlevkivituhka enam ohtlikuks jäätmeks, 2019. aastal moodustas põlevkivituhk aga tekkinud ohtlikest jäätmetest 77 protsenti.

Mõnevõrra on vähenenud siiski ka teiste ohtlike jäätmete teke – kui 2019. aastal tekkis ohtlikke jäätmeid, välja arvatud põlevkivituhad, 1,9 miljonit tonni, siis 2020. aastal 1,7 miljonit tonni.

Koos kasvava taaskasutusega on Grüneri sõnul aasta-aastalt suurenenud sekundaarsete jäätmete ehk jäätmekäitluse käigus tekkivate jäätmete kogus, 380 000 tonnilt 2010. aastal 830 000 tonnini 2020. aastal.

Võrreldes eelneva aastaga tekkis jäätmekäitlusettevõtetel 2020. aastal 123 000 tonni rohkem jäätmeid, mis oli seotud biogaasi tootmise kasvuga põllumajandusjäätmetest. 2020. aastal kogusid jäätmekäitlejad biogaasi tootmiseks 61 000 tonni loomaväljaheited rohkem kui 2019. aastal. Samas suurenes ka jäätmekäitluse käigus tekkivate jäätmete taaskasutus.

Kuigi Eestis tekib palju jäätmeid, on analüütiku sõnul viimastel aastatel näha positiivset muutust – tekkinud jäätmete kogus väheneb ja samaaegselt kasvab jäätmete taaskasutus.