/nginx/o/2021/10/26/14167130t1h1393.jpg)
Kolmapäeval võttis Euroopa Komisjon vastu rea seadusandlikke ettepanekuid, et vähendada gaasiturgude süsinikdioksiidi (CO2) heidet ning tagada eurooplastele energiajulgeolek, milleks lihtsustatakse taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaaside, sealhulgas vesiniku kasutuselevõttu.
Euroopa Liit (EL) peab vähendama oma tarbitava energia CO2-heidet, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 protsenti ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.
Komisjoni ettepanekutega luuakse tingimused üleminekuks fossiilkütustelt taastuvatele ja vähese CO2-heitega gaasidele, eelkõige biometaanile ja vesinikule, ning tugevdatakse gaasisüsteemi vastupanuvõimet. Eesmärk on luua vesinikuturg, sobiv investeerimiskeskkond ja võimaldada vajaliku taristu arendamist.
Luuakse uus juhtimisstruktuur – vesinikuvõrguettevõtjate Euroopa võrgustik (ENNOH), mis hakkab edendama vesinikutaristut, piiriülest koordineerimist ja võrkudevaheliste ühenduste rajamist ning töötab välja eeskirjad.
Kavas on viia kooskõlla riiklikud energia- ja kliimakavad ning kogu EL-i hõlmav kümneaastane võrguarenduskava. Gaasivõrguettevõtjad peavad hindama, mida saab kasutusest kõrvaldada või mille kasutusotstarvet saab muuta, ning vesinikuvõrgu arendamise kohta hakatakse esitama eraldi aruandeid.
Et vältida Euroopa seotust fossiilse maagaasiga ja teha Euroopa gaasiturul ruumi puhastele gaasidele, teeb komisjon ettepaneku, et ilma kasvuhoonegaase oluliselt vähendava tehnoloogiata toodetava maagaasi lepinguid ei tohiks pikendada üle 2049. aasta.
Paketiga suurendatakse tarbijate mõjuvõimu ja antakse neile rohkem kaitset. Tarbijad võivad tarnijaid hõlpsamini vahetada, kasutada hinnavõrdlusvahendeid, saada täpset, õiglast ja läbipaistvat teavet arvete kohta ning saada parema juurdepääsu andmetele ja uuele arukale tehnoloogiale.
Edaspidi võetakse gaasi hoiustamisega seoses arvesse ka piirkondlikke riske, mis tähendab, et hoiustamisele lähenetakse strateegilisemalt. Samuti võimaldab ettepanek teha liikmesriikidel strateegiliste varude hankimiseks soovi korral ühishankeid.
Komisjon nõuab ka energiasektoris nafta-, gaasi- ja söesektorilt metaaniheite mõõtmist, aruandlust ja tõendamist ning teeb ettepaneku kehtestada ranged eeskirjad metaanilekete avastamiseks ja kõrvaldamiseks ja tõrvikpõletamise piiramiseks.
Ettevõtjad peavad hakkama mõõtma oma metaaniheidet ning viima läbi põhjalikke uuringuid, et avastada ja kõrvaldada metaanilekked. Liikmesriigid peaksid kehtestama oma metaaniheite vähendamise kava, pidades silmas hüljatud kaevanduste ja mitteaktiivsete puurkaevude metaaniheite vähendamist ja mõõtmist.
Tulemuste hindamiseks luuakse ka andmebaas, kus importijate ja EL-i ettevõtjate esitatud andmed tehakse üldsusele kättesaadavaks ning ülemaailmse seirevahendi, mis näitab metaaniheitekoldeid nii EL-is kui ka väljaspool seda.
Teise sammuna alustab komisjon diplomaatilist dialoogi rahvusvaheliste partneritega ja vaatab 2025. aastaks läbi metaanimääruse, et kehtestada fossiilkütuste impordi suhtes rangemad nõuded.
Ettepanekud koos 14. juulil esitatud seadusandliku paketiga ja kolmapäeval avaldatud hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamisega on komisjoni sõnul oluline samm Euroopa CO2-heite vähendamisel, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 protsenti ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)