Euroopa Liit (EL) peab vähendama oma tarbitava energia CO2-heidet, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 protsenti ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.
Komisjoni ettepanekutega luuakse tingimused üleminekuks fossiilkütustelt taastuvatele ja vähese CO2-heitega gaasidele, eelkõige biometaanile ja vesinikule, ning tugevdatakse gaasisüsteemi vastupanuvõimet. Eesmärk on luua vesinikuturg, sobiv investeerimiskeskkond ja võimaldada vajaliku taristu arendamist.
Luuakse uus juhtimisstruktuur – vesinikuvõrguettevõtjate Euroopa võrgustik (ENNOH), mis hakkab edendama vesinikutaristut, piiriülest koordineerimist ja võrkudevaheliste ühenduste rajamist ning töötab välja eeskirjad.
Tarbija saab mõjuvõimu juurde
Kavas on viia kooskõlla riiklikud energia- ja kliimakavad ning kogu EL-i hõlmav kümneaastane võrguarenduskava. Gaasivõrguettevõtjad peavad hindama, mida saab kasutusest kõrvaldada või mille kasutusotstarvet saab muuta, ning vesinikuvõrgu arendamise kohta hakatakse esitama eraldi aruandeid.
Et vältida Euroopa seotust fossiilse maagaasiga ja teha Euroopa gaasiturul ruumi puhastele gaasidele, teeb komisjon ettepaneku, et ilma kasvuhoonegaase oluliselt vähendava tehnoloogiata toodetava maagaasi lepinguid ei tohiks pikendada üle 2049. aasta.
Paketiga suurendatakse tarbijate mõjuvõimu ja antakse neile rohkem kaitset. Tarbijad võivad tarnijaid hõlpsamini vahetada, kasutada hinnavõrdlusvahendeid, saada täpset, õiglast ja läbipaistvat teavet arvete kohta ning saada parema juurdepääsu andmetele ja uuele arukale tehnoloogiale.
Edaspidi võetakse gaasi hoiustamisega seoses arvesse ka piirkondlikke riske, mis tähendab, et hoiustamisele lähenetakse strateegilisemalt. Samuti võimaldab ettepanek teha liikmesriikidel strateegiliste varude hankimiseks soovi korral ühishankeid.