Nüüd siis selge: eestlased end pühadeks lõhki ei laena

BNS
Copy
Jõulukingid
Jõulukingid Foto: Pexels / CC0 Licence

Eesti inimesed võtavad tänavu jõulude ajal vähem võlgu ja loodavad olla aasta lõpuks paremas rahalises olukorras kui ühegi teise Euroopa riigi elanikud, selgub Intrumi iga-aastasest uuringust, mis viiakse läbi Euroopa 24 riigis.

Vaid 4 protsenti eestimaalastest teatas, et võttis jõulude ajal palju võlgu, et maksta kingituste ja toidu eest, ning vaid 6 protsenti eeldab, et on aasta lõpuks rohkem võlgu kui kunagi varem, teatas Intrum. Euroopa keskmised näitajad olid vastavalt 16 ja 17 protsenti.

Kõige hullem on jõuluvõlgadega olukord Iirimaal: enam kui iga neljas Iiri tarbija ütleb, et võtab jõulude ajal võlgu, kuna peab tegema kingitusi ja pühadetoite.

Kui rääkida ootustest olla 2021. aasta jõuluaja lõpuks rohkem võlgu kui kunagi varem, siis vaid Rumeenia ületab küsitluse sünge juhina Iirimaad: peaaegu kolmandik rumeenlastest prognoosib 2021. aasta lõpuks rasket rahalist olukorda.

Peaaegu iga kolmas 18–21-aastane noor täiskasvanu ütleb, et jääb jõulukinkide ostmise tõttu rohkem võlgu.

Üldiselt ütleb Euroopas iga viies lapsevanem, et võtab jõulude ajal rohkem võlgu, kuna neilt oodatakse suuri kulutusi. Peaaegu iga kolmas 18–21-aastane noor täiskasvanu ütleb, et jääb jõulukinkide ostmise tõttu rohkem võlgu. Enam kui üks neljast noorest täiskasvanust eeldab, et on aasta lõpuks rohkem võlgu kui kunagi varem, kuigi neil on piiratud laenuvõimalus.

Hispaania tarbijatest 52 protsenti – eurooplaste seas kõige rohkem – ei usu, et jõulud on pärast pandeemiat enam kunagi samasugused, samal arvamusel on 29 protsenti eestlastest, Euroopa keskmine näitaja on 37 protsenti. Jõulude suhtes on kõige optimistlikum riik Taani: vaid iga viies elanik ehk 22 protsenti taanlastest arvab, et jõulud ei ole enam kunagi sellised nagu enne pandeemiat.

Samuti näitab Intrumi uuring, et Euroopas tunnevad noored täiskasvanud end jõulueelse müügiga kaasnevate lisajäätmete pärast halvasti. 40 protsenti inimestest vanuserühmas 18–37 teatasid, et tunnevad end iga aastaga üha ebamugavamalt tarbetute raiskamiste pärast, mis tekivad hooajaliste allahindluste tõttu, nagu must reede või küberesmaspäev. Võrdluseks, vähem kui kolmandik üle 65-aastastest inimestest jagab sama seisukohta.

Kolmandik eestlastest tunneb pühade ajal suureneva prügihulga tõttu süüd.

Iiri tarbijad on Euroopas esikohal, tundes end ebamugavalt hooajaliste allahindluste tõttu tekkiva raiskamise pärast, kusjuures 53 protsenti vastanutest tunneb end niinimetatud pühadeprügi pärast halvasti.

Eestlased on Euroopa keskmisest veidi madalamal tasemel – kolmandik tunneb pühade ajal suureneva prügihulga tõttu süüd. Euroopa keskmine näitaja on 36 protsenti. Kõige vähem keskkonnateadlik riik on uuringu kohaselt Ungari – vaid 23 protsenti ungarlastest tunneb kahetsust pühadeaegse ülemäärase prügi tekitamise pärast.

Euroopa tarbijamaksete aruanne annab ülevaate Euroopa tarbijate igapäevaelust, nende kulutustest ja suutlikkusest leibkonna rahaasju hallata. Aruanne põhineb välisküsitlusel 24 Euroopa riigis ja selles osales 24 012 tarbijat. Uuringuküsitlused viidi läbi 21. juulist kuni 26. augustini.

Intrum on Euroopa krediidihaldusteenuste ettevõte, kelle peakontor asub Stockholmis, Rootsis ning Intrumi aktsiad on noteeritud Nasdaq Stockholmi börsil.

Tagasi üles