Elering: aastani 2030 saab Eesti elektrisüsteem hästi hakkama

Eleringi sõlmalajaam Pärnu piirkonnas. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Elering leiab värskes elektrivarustuskindluse aruandes nii praeguse kogemuse kui ka tuleviku elektrisüsteemi võimekuse analüüsi põhjal, et aastani 2030 saab Eesti elektrisüsteem hästi hakkama, elekter on tarbijale tagatud ja lisameetmeid pole vaja.

Elektrisüsteemi võimekusena käsitletakse aruandes olukorda, kus oodatav elektritarbimine on kaetud kohaliku tootmisvõimsuse, impordivõimaluste ning tarbimise juhtimise võimalustega.

Siiski – kuigi süsteemi piisavus on Eleringi hinnangul pikaajalises vaates hea, võib olukord eesseisval talvel olla pingeline. Tulenevalt eelnevast külmast talvest, kiirest majanduse taastumisest ja tootmiskatkestustest on maagaasi hinnad kõrged ja hoidlad Euroopas keskmisest väiksema talve-eelse täitumisega. Siinset regiooni teenindavas Läti gaasihoidlas on maagaasi varu keskmisel tasemel ja maagaasi puudujääki ei ole ette näha, kuid pole välistatud et Euroopa tootmisvõimsuste võimalik defitsiit võib mõjutada ka Eestit.

Aruandes toonitatakse, et Elering ei käsitle varustuskindluse osana elektri hinda. «Kui varustuskindlus on tagatud ehk «tuled põlevad», ei võta Elering seisukohta, kas elektri hind turul on õige või vale,» märgitakse aruandes. Ka möödunud nädala algul nähtud elektribörsi hinnatipud, mis ulatusid teatud tundidel 1000 euroni, ei olnud Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul varustuskindluse probleem, vaid tulenesid eelkõige regiooni elektrijaamade rikete kokkulangevusest.

«Elektriga varustatuse tagamiseks on vajalik, et elektrituru hind kataks ära elektri tootmiskulud – nii lühiajalised muutuvkulud, nagu kütusekulu ja süsiniku kvoodi kulu, kui ka pikaajalised investeeringud,» nentis Elering. Seetõttu võib süsteemihalduri selgitusel ka varustuskindlas elektrisüsteemis elektri börsihind olla muutlik ning periooditi ka väga kõrge. See on süsteemi võimekuse tagamiseks vajalik ega viita alati struktuursele probleemile.

Eesti majanduse konkurentsivõime tagamiseks on Eleringi sõnul aga oluline, et elekter Eestis ei maksaks rohkem kui naaberriikides. Seejuures võrdse hinnataseme tagab Eleringi vaates avatud ja tugevate ühendustega elektriturg, kus elekter liigub vabalt Eestisse antud hetkel kõige madalama tootmiskuluga piirkonnast.

Tulenevalt ülekandevõimsuste piiratusest Eesti ja Soome vahel, on aga tekkinud hinnaerinevus Eesti ja Soome hinnapiirkondade vahel. Seepärast on Elering ja Fingrid alustanud uuringuid Estlink 3 ehk täiendava ülekandevõimsuse rajamiseks. Samuti arendab Elering koos Läti süsteemihalduriga ka Eesti ja Läti vahelist ülekandevõimsust.

Veskimägi märkis teisipäeval süsteemihalduri varustuskindluse konverentsil, et kliimaeesmärkide täitmiseks on tarvilik energiasüsteemi dekarboniseerimine. Aruandes leitakse, et muutlike taastuvenergia tootmisvõimsuste lisandumisel on elektrisüsteemi juhtimiseks ja jooksvaks tasakaalustamiseks vaja tõsta juhitava tarbimise osakaalu.

«Juhitavad on need tarbijad, kes vastavalt operaatori või elektrihinna signaalile suurendavad või vähendavad oma elektritarbimist. Näiteks saab suure soojusmahtuvusega tööstusseadme elektritarbimist nihutada tunni võrra selliselt, et see ei mõjuta oluliselt äritegevust. Taoline paindlikkus lihtsustab oluliselt elektrisüsteemi juhtimist,» selgitatakse aruandes.

Juhitava tarbimise osakaalu suurendamiseks arendab Elering paindlikkusturgu. Sellisel turuplatvormil saaks juhitavat tarbimis- või tootmisressurssi omav turuosaline teha pakkumisi energia- või reserviturgudele ning teenida neilt lisatulu. Elering osaleb ka Horizon 2020 projektides, et testida põhivõrgu, jaotusvõrgu ja lõppkliendi turvalise andmevahetuse põhimõtteid, mida saaks kasutada paindlikkusturu loomisel.

Sel aastal analüüsiti esimest korda ka elektrijaamade majanduslikku jätkusuutlikkust. 1000 megavatti tootmisvõimsusi on Eleringi hinnangul Eestis turul jätkusuutlikud ka 2030. aastal. Majanduslike näitajate analüüsi järgi võib turul konkureerides kahjumlikuks jääda Leedu raskeõli võimsus, kuid kõik ülejäänud soojuselektrijaamad on seevastu tasuvad. 2025. aasta vaates võib turul olla ruumi veel täiendavale gaasielektrijaamale Eestis.

Eestis on süsteemi opereerimise tarbeks olemas ligikaudu 1000 megavatti kindlat elektri tootmisvõimsust ning lisaks 250 megavatti avariireserve. «Kindla võimsuse moodustavad sellised tootmise ja juhitava tarbimise võimsused, millega saab arvestada kõrge tarbimisega perioodidel, näiteks päevi kestva pakase korral,» selgitatakse aruandes.

Kui Elering näeb, et Eesti elektrisüsteemis ei ole 1000 megavati ulatuses kindlat võimsust turupõhiselt tagatud, siis rakendub vajaliku võimekuse tagamiseks strateegilise reservi mehhanism. Tegemist on riigiabi meetmega, mis tagab võimsuste omanikule tulu võimsuste valmisoleku hoidmiseks ka siis, kui turupõhiselt poleks otstarbekas neid tootmisvõimsusi säilitada ja töösse rakendada. Kuna selle meetme kulu maksavad kinni elektritarbijad, tuleb meetme rakendamist Eleringi sõnul põhjalikult kaaluda.

Süsteemihaldurite lähiaastate peamine fookus regioonis on Eesti ja teiste Balti riikide lahtiühendamine Venemaa elektrisüsteemist ja võrgu ühendamine 2026. aasta algusest Mandri-Euroopa sagedusalaga. Sagedus on elektrisüsteemi võtmeparameeter, kuid Balti riigid sõltuvad selles osas praegu veel Venemaast.

Venemaa süsteemist lahkumiseks arendatakse välja iseseisva juhtimise võimekus ja võetakse Eesti elektrisüsteemi juhtimine täielikult enda kontrolli alla. Elektrivõrgu füüsilise taristu uuendamine edeneb Eleringi kinnitusel sünkroniseerimise programmis plaanipäraselt, käivitamisel on tegevused juhtimise võimekuse tõstmiseks. Muuta tuleb juhtimispõhimõtteid ja lisada võimekusi, et sagedus – 50 hertsi – püsiks süsteemis igal hetkel stabiilne.

Pärast ühinemist Mandri-Euroopa sagedusalaga kasutab Elering sageduse hoidmiseks nii automaatselt kui ka käsitsi käivitatavaid reservvõimsusi. Siinsed elektrijaamad peavad suutma tootmist sekunditega muuta, et tootmine ja tarbimine püsiks süsteemis tasakaalus. Selleks luuakse kiirete reservide turg, kus turuosalised saavad süsteemihalduritele teenuseid pakkuda.

Balti süsteemihaldurite turuanalüüsi kohaselt on reservvõimsused Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumiseks tagatud. Tarvis on selgust reserviturgude ülesehituse kohta, et osalised saaksid teha vajalikud investeeringud. Selleks töötas Elering koos naabersüsteemide halduritega välja reservide turu kontseptsiooni. Valmimas on detailsed reeglid ja algab pakutavate võimsuste eelkvalifitseerimine.