/nginx/o/2021/12/14/14259983t1h1942.jpg)
Vähenenud on nende eestimaalaste osakaal, kes usuvad, et maksude maksmine on nende kui kodanike kindel kohustus, ning suurenenud on nende inimest arv, kes hindavad meie maksusüsteemi ebaõiglaseks ja peavad maksude tasumisest hoidumist lihtsaks, selgub maksu- ja tolliameti (MTA) maksutahte värskest uuringust.
Väitega, et maksude tasumine on minu kui kodaniku tähtis kohustus, nõustus septembrikuus läbiviidud uuringus 53 protsenti vastanutest. Mulluses uuringus oli selliste vastajate osakaal 56 protsenti.
Kantar Emori uuringuekspert Anu Varblane tõdes, et kuna uuringus ei küsitud inimeste põhjendust, siis ei ole võimalik ka vastata, millest selline muutus on tulnud.
Telli Postimehe majandustoimetuse iganädalane uudiste ülevaade e-mailile
Võrreldes eelmise aastaga on 11 protsenti kasvanud nende inimeste arv, kes ei ole nõus, et Eesti maksusüsteem on õiglane. Selle väitega ei ole pigem nõus 33 protsenti ning üldse nõus 12 protsenti vastanutest. Mulluses küsitluses olid need osakaalud vastavalt 24 ja 10.
/nginx/o/2021/12/14/14259489t1h74a2.png)
69 protsenti küsitletutest kinnitasid, et maksavad kindlasti kõik maksud korrektselt ära. 2020. aastal oli selliste inimeste osakaal vastanutest 64 protsenti. Varblane tõi välja, et ettevõtjad ei hinda end väga maksukuulekaks.
Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud ka nende inimeste osakaal, kes usuvad, et maksude tasumist on lihtne vältida. Sellisel arvamusel on 22 protsenti küsitletutest ning võrreldes eelmise aastaga on nende osakaal kasvanud 8 protsenti.
/nginx/o/2021/12/14/14259488t1h45e8.png)
Varblase sõnul peavad maksude vältimist lihtsaks pigem nooremad inimesed, samuti madalama haridustasemega elanikud.
Samuti ei tunneks enam kui viiendik elanikest end halvasti, kui nad maksud tasumata jätaksid.
Maksu ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul tegi neid uuringus murelikuks just need kaks viimast aspekti: maksusüsteemi õiglusesse uskujate vähenemine ning maksude tasumata jätmise lihtsuse.
«See on signaal, et tegevused läbi mõelda,» lausus ta.
Ausate juriidiliste isikute osakaal 91,8 protsenti
Ausate füüsiliste isikute osakaal 97,9 protsenti
Reitmanni sõnul jääb riigil maksupettustena aastas saamata 370–400 miljonit eurot ning levinumad maksupettused on püsinud muutumatuna: need on käibemaksuga seotud pettused ning ümbrikupalk.
Varimajanduse osakaal on tema sõnul 5 protsenti ehk veidi suurem kui 2020. aasta 4,72 protsenti.
Ümbrikupalga osakaal on Reitmanni sõnul 5,7 protsenti. Olukord on paranenud, sest 2018. aastal oli see näitaja 12 protsendi tasemel.
Reitmann tõdes, et pandeemias elatud kaks aastat on toonud inimestele selgelt nähtavale seose maksude tasumise ning saadavate toetuste vahel. «Kui sa ei saanud varem ausat palka, siis olid ka toetused väiksemad. Läbi otsetoetuste nähti selget seost maksude ja riigi vahel,» rääkis Reitmann.
Kas aga sellise seose nägemine ei peaks suurendama maksutahet?
Reitmann tõdes, et nad nägid ka inimesi, kes toetuste maksmise ajal sellest ilma jäid. «See frustratsioon suunati samuti riigi vastu. Ning suhtumine, et maksude tasumist ei tohiks riik raskel ajal arvestada,» lausus ta.
:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)