/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/09/22/13363816t1hbd63.jpg)
Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul iseloomustas sel aastal Eesti finantsturgu investeerimisvõimaluste laienemine, turu kiire kasv ja süvenev digitaliseerimine.
Finantsinspektsiooni juht: riskivaba tulu pole olemas, küll on olemas tuluvaba risk
«Esmaste pakkumiste ja börsile kauplemiseks võtmise uudised võtsid sel aastal silme eest kirjuks. Kinnisvara, bensiinijaamad, saunad. Kelmide meelitavatest kõnedest punased telefonid. Suunamudijad andsid auru ja ergutasid finantsvabadusele,» kirjutas Kessler finantsinspektsiooni blogis.
Sellises olukorras tuli inspektsiooni juhi sõnul investoril säilitada külm pea, koguda piisavalt usaldusväärset infot ja kaaluda erinevaid raha paigutamise võimalusi. «Risk ja tulu on kaksikvennad, nad on sama mündi ehk investeerimisvõimaluse kaks külge. Riskivaba tulu ei ole olemas, küll aga on olemas tuluvaba risk,» rõhutas Kessler.
Finantsinspektsioon keskendus investeerimisvõimaluste laienemisega seoses avalikkuse objektiivsele teavitamisele, samuti oma oskusteabega politsei abistamisele kelmide tabamiseks. Finantsinspektsioon hoiatas ja trahvis turuosalisi ning investoreid, kes turgu kuritarvitasid või turule vajaliku teabe avalikustamisega viivitasid.
Finantsjärelevalve nägi lisaks karistussüsteemi reformimise vajadusele, et tarbijate ja majapidamiste õiguste kaitset tuleb parendada ning selleks luua finantsinspektsiooni juurde vaidlusi lahendav ombudsman.
«Pankade, eriti väiksemate krediidiasutuste laenuportfellid paisusid sel aastal nagu rohke pärmiga taigen, aga see ei jõudnud siiski katta kasvanud hoiuste mahtusid. Pärast 2008. aasta finantskriisi võtsid roostetanud kauplemissüsteemid üles korralikud tuurid, kuid kiilusid aeg-ajalt kinni. Õide puhkes välkmaksete süsteem, et raha liiguks silmapilguga. Osa panku kiikas krüpto poole mõttega oma äri veelgi laiendada. Avatud panganduse nõuded murdsid lahti andmebaasid, et turgu elavdada,» märkis Kessler.
Taolise kiire kasvu ja arengu puhul oli finantsinspektsiooni juhi sõnul selge, et kontrollisüsteemid ei jõua alati järele või pole uueks optimeeritud. Riskide võtmisega rahateenimise tuhinas kippus tema sõnul kontrollikeskkonda panustamine ehk kulu jääma tagaplaanile.
Finantsjärelevalve kohustas panku kapitalipuhvreid hoidma ja suurendama, sest need maandavad riskidest tingitud kahjusid hoiustajatele. Finantsinspektsioon soovis näha oma järelevalvatavate investeeringuid ja arenguid riskikontrollide valdkonnas, samuti suunas neid nõrkuste kõrvaldamisele IT-süsteemides.
Lisaks tegi inspektsioon ettepaneku kaaluda vastutustundliku laenamise põhimõtte täpsustamist objektiivsete arvuliste näitajatega ja toetas positiivse krediidiregistri asutamise kavatsust.
Finantsvahendajate reageerimine Covid-19 pandeemiale tõendas Kessleri hinnangul, et Eesti turuosalised on kõrgelt digitaliseeritud mitte ainult kliendisuhetes, vaid tervikuna organisatsioonide lõikes. «Pandeemia ei mõjutanud oluliselt finantsvahendajate kaugtööle minekut, finantsteenuste osutamist ega organisatsiooni toimimist. Samas suurenes muutunud keskkonnas küberrünnete arv ning olulisemaks muutus ka digilahenduste sujuv toimimine. Osa finantsvahendajatest katsetasid ja võtsid kasutusele varasemast automatiseeritumaid lahendusi,» lausus ta.
Finantsinspektsioon jälgis finantsvahendajate digiarengut ja investeeringuid organisatsiooni tähelepanelikult. Digilahendused peavad Kessleri sõnul toimima ootus- ja korrapäraselt ning arvestama Eesti julgeoleku huvide ja üksikisikute õiguste kaitsega. Selleks peab finantsjärelevalve olema kursis lahendite loomise, toimimise ja uuendamise asjaoludega ning reageerima, kui selles valdkonnas esineb puudusi.
«Investoritele soovin kingiks külma pead ja ausat üksteisega arvestavat tegutsemist, sest lootused alati ei täitu. Finantsproffidele soovin pikemat vaadet ja sellest lähtuvaid tegusid, sest headele aegadele järgnevad tavaliselt halvemad ajad. Regulaatoritele ja järelevalvajatele soovin tõhusat tegutsemist, sest mõnda tõrget ei pruugi turg suuta ise lahendada, vaid seda saab teha ühiskondlikku kokkulepet väljendava seaduse alusel,» lisas finantsinspektsiooni juhatuse esimees.