/nginx/o/2020/09/30/13380370t1h9519.jpg)
Maailmas on levimas viirus Flubot, mis võib lähiajal jõuda ka Eestisse. Oht puudutab kõiki telefonikasutajaid, sõltumata võrguoperaatorist, teatab Elisa.
Maailmas on levimas viirus Flubot, mis võib lähiajal jõuda ka Eestisse. Oht puudutab kõiki telefonikasutajaid, sõltumata võrguoperaatorist, teatab Elisa.
Pahavara levib SMSina ja kuigi sõnum ise ning lingile klikkimine ei nakata, on ohtlik lingilt rakenduse allalaadimine ja installeerimine.
Elisa telekomiteenuste juhi Mailiis Ploomanni teatel tuleb eriti ettevaatlik olla tarkvara puhul, mis pole pärit ametlikust rakendusepoest.
«Sõnumis antakse kliendile teada, et teda ootab kas pakk, häälsõnum või mõni muu kiireloomuline põhjus, ja selle teadasaamiseks tuleb avada sõnumis olev link. Seejärel soovitatakse avanevalt veebilehelt alla laadida rakendus, mis nakatabki seadme viirusega,» kirjeldab Ploomann.
Viirus saab seadmesse pääsedes õiguse kogu telefoni üle. See saab lugeda sõnumeid, saata SMSe, jälgida kõike, mida ekraanile kirjutatakse, ja edastada SMSe järgmistele telefonikontaktidele, et viirus edasi leviks.
«Lühisõnumiga saabuvad tihti ka informeerivad, kinnitavad või muul moel vajalikud teavitused. Näiteks restoran kinnitab üle lauabroneeringu, arst saadab visiidiaja meeldetuletuse ja postifirmad pakiautomaadi uksekoodi. Turvaliste saatjate sõnumites sisalduvad lingid on ohutud ja viivad kasutaja tavaliselt teenusepakkuja kodulehele. Sellised saatjad ei soovi kunagi, et klient laadiks alla mõne kahtlase rakenduse väljaspool ametlikku rakenduspoodi,» täpsustab Ploomann.
Mida saad teha SMS-viirusega nakatumise vältimiseks?