Mertsina: keskpangad on inflatsiooni kiirust alahinnanud
10. detsember 2021, 12:56
/nginx/o/2021/05/26/13804002t1h35a0.jpg)
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on keskpangad inflatsiooni kiirust alahinnanud ega reageeri piisavalt lühiajalisele inflatsiooni kiirenemisele.
«Novembrikuine, ligi 9-protsendine tarbijahindade kasv Eestis oli Euroopa Liidus üks kiiremaid ning meie inflatsiooniajaloos viimase 13 aasta suurim number. Ajalises perspektiivis oli hindade kasv väga kiire mujalgi. Euroala 4,9-protsendine hinnakasv oli kiireim euroala ajaloo jooksul. USA 6,2-protsendisest oktoobrikuu inflatsiooninumbrist suuremat numbrit nägime aga alles 1990. aasta lõpus,» ütles Mertsina.
Ligi pool üldisest hinnakasvust nii euroalal keskmiselt kui ka Eestis tuleb Mertsina sõnul energiast. «Näiteks kui Eesti novembri tarbijahindade kasvust võtta välja elektri-, gaasi- ja autokütusehinnad, oleks hinnakasv olnud 4,7 protsenti. Samas on kiire inflatsiooni taga veel tugev nõudlus, kõrgele tõusnud toorainehinnad ja häired tarneahelates.»
Maailma riigid ja kolm suurimat keskpanka – USA föderaalreserv, Euroopa Keskpank ja Jaapani keskpank, on Mertsina sõnul süstinud pandeemia ajal maailmamajandusse 20 triljonit USA dollarit, mis on enam kui viiendik maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP).
«See on aidanud maailmamajanduse tuua suure hooga välja eelmise aasta langusest ja tekitanud sellise nõudluse, millele tooraineturud ning kaupade, sealhulgas energia, tootmine ja teenuste pakkumine järele ei jõua,» märkis ökonomist.
Tugev nõudlus võimaldab tema sõnul ettevõtetel oma kõrgemad tootmiskulud suunata tarneahelas edasi, mis tähendab tugevat inflatsioonilist survet kogu majandusele ja mis võib hakata nõudlust hoopis piirama.
Kuna madalama sissetulekuga perede eelarves on energia, eriti kütte, osakaal suurem, siis saavad nemad energiahindade tõusust tugevama löögi. Milliseks kujunevad energiahinnad eesolevatel talvekuudel, on raske täpselt prognoosida, kuna see sõltub väga paljudest teguritest, sealhulgas geopoliitilistest.
Tõnu Mertsina
«Küll aga oleme arvestanud, et need püsivad kõrgel vähemalt kuni kevadeni. See paistab olevat ka konsensus või vähemalt laialdane arusaam energiahindade võimaliku käitumise kohta,» lisas ta.
USA kavandatavad sanktsioonid Venemaa vastu võivad Mertsina sõnul aga energiahindu veelgi tõsta. Venemaa on Euroopa Liidu peamine maagaasi ja toornafta tarnija. Samuti on Venemaa maailmas 12-protsendilise osakaaluga suuruselt kolmas nafta tootja.
«Seega võivad USA kavandatavad sanktsioonid Venemaa vastu – muuhulgas näiteks Euroopal Nord Stream 2 kasutusse mittelubamine ning rubla lääneriikide valuutadesse konverteerimise blokeerimine, mis annaks löögi Venemaa nafta ekspordile – tõsta energiahindu ning hoida neid kauem kõrgena,» usutles Mertsina.
Samuti on keskpangad Mertsina hinnangul inflatsiooni kiirust ja selle püsimist alahinnanud. Detsembri alguses kinnitas Euroopa Keskpanga (EKP) president Christine Lagarde, et EKP intressimäärade tõstmine järgmisel aastal ei ole tõenäoline, kuna ta peab kiiret hinnakasvu mööduvaks.
«See, et EKP jätab intressimäärad lähiajal samale tasemele, paistab olevat ka üldine ootus. Samas on hinnasurved tugevamad ja kestavad kauem, kui varem arvati. Muret oodatust kiirema ja võimalikult püsivama kiire inflatsiooni pärast väljendas hiljuti ka hispaanlasest EKP asepresident, Luis de Guindos,» täheldas Mertsina.
«Keskpank on inflatsiooni kiirust alahinnanud. Septembris prognoosis EKP selleks aastaks euroalal 2,2- ja järgmiseks aastaks 1,7-protsendilist tarbijahindade kasvu. Selle aasta 11 kuu keskmisena on hinnad aga kasvanud juba 2,4 protsenti ehk ületanud septembri prognoosi,» märksi ta.
Niisiis ei reageeri keskpangad Mertsina sõnul lühiajalisele inflatsiooni kiirenemisele. «EKP on oma inflatsioonieesmärki, täpsemalt selle sõnastust, mitu korda muutnud. Kui esmalt seati euroala moodustamisel sihiks «inflatsioon alla 2 protsendi» ja 2003. aastal täiendati seda «inflatsioon alla, kuid 2 protsendi lähedal keskpikal perioodil», siis alates sellest aastast on inflatsiooni eesmärk «2 protsenti keskpikal perioodil».
See tähendab Mertsina sõnul, et EKP ei reageeri jõulisemalt hindade lühiajalisele kiirenemisele – näiteks siis, kui nähakse, et inflatsioon taandub järgmiseks ja ülejärgmiseks aastaks alla 2 protsendi. Järgmisel nädalal tuleb EKP välja uue majanduse ja hindade väljavaatega. Samuti toimub siis EKP nõukogu koosolek.
«EKP edasine rahapoliitiline tegevus sõltub paljuski sellest, kui palju nad järgmise aasta inflatsiooniprognoosi muudavad. EKP võib küll kavandada järgmise aasta märtsiks pandeemia majandusmõjude leevendamise erakorralise varaostude lõpetamise, kuid tavapäraste igakuiste varaostudega tõenäoliselt jätkatakse,» lausus ta.
USA Föderaalreserv (Fed) on Mertsina sõnul juba varaoste vähendamas ning need peaksid olema lõpetatud hiljemalt järgmise aasta keskpaigaks. USAs on hinnakasvu surved tugevamad kui euroalal ning need võivad kesta varem oodatust kauem.
«Nii teataski Fedi juht Jerome Powell novembri lõpus, et keskpank arutab oma detsembri kohtumisel varaostude vähendamise kiirendamist, mis omakorda tähendab, et keskpank võib hakata intressimäärasid tõstma oodatust varem. Nimelt hakatakse intressimäärasid tõstma alles pärast seda, kui varaostud on lõpetatud. Ka EKP on lubanud mitte tõsta intressimäärasid enne, kui varaostud läbi on,» ütles Mertsina.
«Nii Fed kui EKP saavad oma rahapoliitiliste muudatuste juures – olgu see varaostuprogrammi lõpetamine või intressimäärade tõstmine – tegutseda väga ettevaatlikult, eelteavitades turuosalisi oma kavatsustest varakult ette. Suuremad keskpangad ei saa endale lubada turgude üllatamist, kuna see võib põhjustada ebakindlust, aktsiaturgude volatiilsust ja ka selle korrektsiooni,» lisas ta.
Samuti tuleks Mertsina hinnangul veel arvestada, et keskpankade varaostuprogrammide vähendamine ja intressimäärade tõstmine hakkab reaalmajandusele märgatavat mõju avaldama pika viiteajaga. Selline eelteavitamise vajadus ja rahapoliitika ülekandemehhanismi pikk viiteaeg on ka ühtedeks põhjusteks, miks keskpangad inflatsiooni eeldatavale lühiajalisele tõusule ei reageeri.
«Kiire inflatsiooni foonil võib mõjutada keskpankade rahapoliitilisi otsuseid viiruse uus omikroni tüvi, mille mõju kohta majandusele ei ole veel piisavalt infot. Ühest küljest võib olla oht, et kui omikron häirib tarneahelates osalevate ettevõtete tööd või suletakse isegi osa majandusest, suurenevad tarneprobleemid veelgi, mis hoiab kiiret inflatsiooni üleval kauem,» märkis Mertsina.
Samas tuleks ökonomisti sõnul arvestada, et paljudes tarneahelates osalevates võtmetähtsusega riikides on vaktsineeritud inimeste osakaal juba üsna kõrge, mis vähendab tööseisakute ohtu. Näiteks Hiinas, Lõuna Koreas, Malaisias ja Taiwanil on vaktsineeritud inimeste osakaal suurem, kui Euroopas keskmiselt, rääkimata Eestist. Vietnamis on see Euroopaga umbes samal tasemel.
«Maailmas on majanduste sulgemisi üha vähem. Goldman Sachsi vastav indeks näitab küll seda, et koroonaviiruse uute tüvede levikuga on majanduste sulgemine suurenenud, kuid nende kogumaht on ikkagi praegu oluliselt madalam kui aasta alguses, rääkimata möödunud aasta kevadisest tipust,» ütles Mertsina.