/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2020/12/04/13513113t1h9c13.jpg)
2020. aastal oli teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute maht läbi aastate suurim – 481 miljonit eurot.
Teadus- ja arendustegevusse investeeriti rekordsumma (1)
Möödunud aastal suunati teadus- ja arendustegevusse 6 protsendi võrra enam rahalist ressurssi kui aasta varem, ütles statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson.
Kasvu vedas olulisel määral just ettevõtlussektor: T&A kulutustest 45 protsenti ehk 217 miljonit eurot tuli kasumitaotluseta sektoritest ja 55 protsenti ehk 264 miljonit eurot ettevõtlussektorist. Kasumitaotluseta sektorite alla kuuluvad kõrgkoolid, riigiasutused ja erasektori üksused, nagu MTÜd ning sihtasutused.
/nginx/o/2021/12/10/14251923t1h249c.jpg)
Teadus- ja arendustegevusse suunatud kulutuste maht ei ole kunagi varem olnud nii suur. Erandlik oli vaid periood 2010–2012, kui õlitööstuses tehti olulisi investeeringuid tehnoloogiliseks arenduseks, mis tõstis Eesti kogukulutusi teadus- ja arendustegevusele varasemast märkimisväärselt kõrgemale tasemele. 2013. aastal, kui piloottehas jõudis tootmisfaasi ja uusi investeeringuid tehti varasemast oluliselt väiksemas mahus, langes ka T&A kulutuste maht.
«Meie kui väikeriigi statistika eripäraks on asjaolu, et mõne üksiku suurema projekti käivitumine või lõppemine võib oluliselt mõjutada konkreetset statistilist näitajat,» märkis Pärson.
Teadus- ja arendustegevuse kulutustest 37 protsenti ehk 178 miljonit eurot rahastas riik. Valdavalt suunati riigi rahastus kõrgharidus- ja riigisektorisse. Ettevõtlussektoris tehtud T&A kulutustest rahastas riik 5,7 protsenti ehk 15 miljonit eurot. Metoodika järgi loetakse riigi rahastuse hulka ka Euroopa Liidu struktuurifondidest tulevad toetused, mis kajastuvad ka riigieelarves. Ettevõtlussektori osas olid kõige suuremad T&A kulutused info- ja side- ning töötleva tööstuse ettevõtetel.