/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/01/11/13571611t1h76f3.jpg)
LHV majandusanalüütik Heido Vitsuri sõnul on olukord maailmamajanduses muutunud mitmetel põhjustel keerulisemaks, kui suvel loota võis ja siin on oma osa nii häiretel tarneahelates, Covidil kui ka majanduspoliitilistel jõukatsumistel.
Vitsur: olukord maailmamajanduses on oodatust keerulisem
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport oktoobris võrreldes möödunud aasta sama kuuga 18 protsenti ning import 32 protsenti, sealjuures saavutas kaupade sissevedu uue rekordi.
«Kui tavaliselt saab sügiseses impordi kasvus tunda pühade lähenemist, siis sellel aastal sümboliseerib impordi kasv eelkõige energia kallinemist ja inflatsiooni kiirenemist ning alles kolmandas järjekorras pühade hooaja lähenemist,» kommenteeris Vitsur BNSile.
Selles, et toorme hindadega tugevalt seotud kaubagruppides ulatus jooksevhindades mõõdetud ekspordi ja impordi kasv ka 99 protsendini, polnud analüütiku sõnul midagi üllatavat. «Nii näiteks on toornafta, mille hind kõikus möödunud sügisel kuskil 40 dollari juures, nüüd ligikaudu kaks korda kallim ning ka muu toormega kaubeldi mullu kümneid protsente madalate hindade juures,» selgitas ta.
Muudes kaubagruppides on Vitsuri sõnul nii ekspordil kui ka sisseveol kasvunumbrid palju tagasihoidlikumad, kuid seejuures ikkagi erinevad.
Analüütiku sõnul paistab, et põllumeeste kõrval on sellel sügisel olnud kõige raskem seadmete tootjatel. «Mis aga puutub meie tekstiilisektori nukrasse seisu, siis selles sektoris on meil võimalik kauem edasi tegutseda üksnes suure lisandväärtusega tooteid tehes,» nentis Vitsur.
«Aga ekspordigeograafiast ja majanduspoliitikst rääkides tasub vast kõige enam meelde jätta seda, et väljapoole Euroopa Liitu (EL) suurenes meie eksport üksnes 3 protosenti, kuid import ELi välistest riikidest 44 protsenti,» tõi ta välja.