Seitse aastat kestnud e-residentsuse programm naudib rahva toetust
9. detsember 2021, 17:15
Toetus e-residentsusele ja e-residentidele on Eesti elanike seas rekordiline, selgus Norstati uuringust.
E-residentsust peab Eestile kasulikuks 80% kohalikest elanikest, mis tähistab sel kuul 7-aastaseks saanud programmi ajaloo suurimat toetust Eestis.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul muudab e-residentsus Eesti majanduse suuremaks ning välispoliitilise hääle kõlavamaks.
«Järgmisel aastal loodame jõuda maagilise 100 000 e-residendini, mis tähendab, et Eesti heast käekäigust huvitatud kogukond paisub endiselt kui pärmil. Paljud globaalsed ettevõtjad valivad oma rahvusvahelist firmat luues Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Iirimaa ja Eesti vahel. Ainuüksi sellesse nimekirja kuulumine on suur tunnustus ja sageli langeb liisk Eesti kasuks just tänu e-residentsusele, mis pakub 100% digitaalseid lahendusi ning ligipääsu meie kasutajasõbralikele, turvalistele ja mugavatele digiteenustele,» märkis Sutt.
E-residentsuse programmi tegevjuht Lauri Haav tõi välja, et programmi mõju Eesti digiriigi tutvustamisel ilmestab ligi 20 000 kajastust rahvusvahelistes meediakanalites, sealhulgas tippväljaannetes nagu The New York Times, Forbes, Bloomberg ja BBC.
Paljud globaalsed ettevõtjad valivad oma rahvusvahelist firmat luues Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Iirimaa ja Eesti vahel.
Andres Sutt
«Eesti hakkas esimesena maailmas e-residentsust pakkuma ja globaalne huvi meie kogemuse vastu püsib kõrge. Eesti eeskujul on sarnased algatused käivitatud juba Leedus ja Dubais ning planeeritud Portugalis ja Lätis. Suurt huvi tunnevad ka teised riigid,» ütles Haav.
Haav lisas, et uuringu kohaselt hindavad kohalikud enim e-residentsuse panust Eesti digiühiskonna tutvustamisel maailmas. «Eesti digiriik on unikaalne, sest pea kõik teenused on kaugteel kättesaadavad. E-residentsusel on Eesti eduloo näitlikustamisel välisriigi kodanikele oluline roll, sest tänu sellele kogevad nad omal nahal, kui suurt väärtust kasutajasõbralikud, turvalised ja mugavad digiteenusel tegelikult loovad,» märkis Haav.
Samuti selgus uuringust, et poolte Eesti inimeste jaoks on e-residentsus üks säravamaid taasiseseisvumise jooksul ellu viidud ideid.
Viimasel kolmel aastal on e-residendid loonud 20% kõigist Eestisse registreeritud osaühingutest, nad on osalised ligi kolmandiku Eesti idufirmade asutamisel ja mullu küündisid programmi tulud juba 20 miljoni euroni. Seda on umbes sama palju, kui nõuab Narva jõepiiri ajakohastamine.
Haav rõhutas, et e-residentsuse areng toimub paralleelselt turvalisuse kasvuga. Sõel e-residentsuse saamiseks tiheneb ja tõhustub e-residentide eel- ja järelkontroll. «Turvalisuses ei saa teha järeleandmisi ja e-residentsuse meeskond teeb selle parendamiseks aktiivset koostööd teiste riigiasutustega, et meie majandusruumi jõuaksid heade kavatsustega ausad ettevõtjad,» ütles Haav.
E-residentsuse nõukogu esimehe Taavi Kotka sõnul on e-residentsus sipupükstest välja kasvanud ja riikliku iduettevõttena asutatud programm on sisenenud järgmisesse kasvufaasi. Selle hea näide on uute e-residendi digi-ID väljastuskohtade avamine Lõuna-Aafrika Vabariigis, Singapuris, Tais ja Brasiilias tänavu kevadel.
E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks üle 87 000 e-residendi Eestisse loonud ligi 20 000 uut ettevõtet. Lisaks kaudsele tulule, mis tuleneb muuhulgas e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest, on programmi otsene majanduslik mõju Eesti riigieelarvele olnud üle 80 miljoni euro.