/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/12/09/14250702t1h189c.jpg)
Riigi toel on kuue aasta jooksul ühendatud 31 rongipeatust teiste transpordiliikidega; raudteepeatuste alasid renoveeriti kokku ligi 12,8 miljoni euro väärtuses.
31 rongipeatust said ühenduse teiste transpordivahendi peatustega
Eile avati Tartus Riia-Vaksali liiklussõlm, millega said ametlikult valmis kõik 31 raudteepeatuste erinevate liikumisviisidega ühendamise projekti, mis alates 2015. aastast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toel tehtud on, teatas KIK.
Üle Eesti on väiksemate ja suuremate raudteepeatuste juurde rajatud auto- ja jalgrattaparklaid, kergliiklusteid ja bussipeatusi, et suunata inimesi kasutama rongiliiklust. Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on rongipeatuste inimestele kättesaadavamaks muutmine lisaks raudtee arengule oluline kogu ühistranspordi arendamiseks.
«Lõpule jõudnud toetusega liikusime välja mõttemallist, mis eeldas, et rongipeatus on lihtsalt hoone või ooteperroon. Peatusest teeb peatuse seda ümbritsev mugav taristu, mis peab tervitama igat inimest, olenemata sellest, kas ta saabub jalgsi, ratta, auto või bussiga. Rongiväravad on uuendatud, nüüd jätkub sel kümnendil suuremahuline raudtee renessanss, et tõsta kiiruseid, muuta rongiliiklus keskkonnasõbralikumaks ning luua uusi ühendusi Rail Balticuga,» lausus Aas.
KIK-i juhataja Andrus Treieri sõnul on rohepöörde elluviimisel üheks võtmekohaks ühistranspordi kasutamise suurendamine ning üks keskkonnasäästlikumaid liikumisviise on rongiliiklus. «Selleks, et inimesed loobuksid autodest ja teeksid keskkonnahoidlikke valikuid, on oluline mugavus. Seetõttu on eriti tähtis, et iga päev saaksime võimalikult lihtsalt ja kiirelt kombineerida omavahel rongi, bussi, auto või jalgrattaga liikumisi,» lausus ta.
Tehtud tööde käigus rajati raudteepeatuste lähedale parklaid, mis võimaldavad inimestel jätta oma sõiduvahendid sinna ja liikuda edasi rongiga. Osades rongipeatustes on digitaalsed infotahvlid, kust saab reaalajas rongi saabumist jälgida, uuendatud on tänavavalgustus ning ligipääsuteed peatustesse.
KIK-i projektikoordinaatori Ööle Jansoni sõnul on silmapaistvaid näiteid mitmeid. Näiteks uuendati Narva vaksalihoone, mille kõrvale rajati bussiterminal.
«Nüüd on Euroopa Liidu kõige idapoolsem transpordisõlm reisijate jaoks oluliselt mugavam ja ligipääsetavam. Keila raudteepeatusesse rajati 160-kohaline katusealune jalgrattaparkla, mis on oma suuruse poolest ainulaadne Eestis. Tartu projekti kõige uhkem osa oli juba enne avamist tähelepanu tekitanud valgustatud jalakäijate tunnelid ning kergliiklussild, mis aitab inimesi turvaliselt rongijaama liikuda,» märkis ta.
«Eriti hea meel on, et mitmed väikesed raudteepeatused nagu Põlva, Elva ja Türi said samuti rongipeatusesse turvalised auto- ja rattaparklad ning valgustatud juurdepääsuteed rongipeatusesse,» lisas Janson.
Toetusraha jagati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ning toetuse töötas välja MKM.