Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kümme Eesti ettevõtet on Baltikumi 50 suurima hulgas

Copy
Jüri Käo juhitav NG Investeeringud oli Balti TOP 50 kõrgeima koha saavutanud Eesti ettevõte.
Jüri Käo juhitav NG Investeeringud oli Balti TOP 50 kõrgeima koha saavutanud Eesti ettevõte. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti ettevõteteid on Balti riikide ettevõtete käibe edetabelis TOP-50 on jätkuvalt 10, Läti ettevõtete arv on vähenenud 8-le ja Leedu ettevõtete arv on tõusnud 32-ni.

TOP-50 ettevõtete kogukasum ulatus 2 miljardi euroni, selgus TOP-50 edetabeli koostanud rahvusvahelise krediidikindlustus- ja riskijuhtimisfirma Coface analüüsist. Analüüsi haarati ettevõtted, mille käive oli 2020. aastal üle 300 miljoni euro.

Baltikumi TOP-50 edetabelis olevate ettevõtete kogukäive ulatus mullu 45,97 miljardi euroni. Sellest 70,3% ehk 32,3 miljardit eurot moodustas Leedu ettevõtete käive, Läti ettevõtete kogukäive oli 17,1% ehk 7,9 miljardit eurot. Eesti ettevõtted moodustavad kogukäibest 12,6% ehk 5,8 miljardit eurot.

Kolm suurima käibega ettevõtet on pärit Leedust. Vilniaus Prekyba säilitas oma liidripositsiooni, ettevõtte käive oli mullu 5,2 miljardit eurot (5% rohkem kui aasta varem).

Mulluselt kolmandalt kohalt tõusis teisele kohale Maxima Grupp, mille käive oli 4,2 miljardit eurot (kasv 6%). Seevastu Orlen Lietuva langes tänavuses edetabelis teiselt kohalt kolmandale, käive langes 46%, 2019. aasta 4,6 miljardilt eurolt 2,5 miljardile eelmisel aastal.

Maxima LT käive langes 1%, 1,69 miljardi euroni, ettevõte on viimases edetabelis 6. kohal, võrreldes eelmise aasta 5. kohaga.

Esiviisikus on kaks Läti ettevõtet: ELKO Grupa (tõusis 6. kohalt 4. kohale, käibe kasv 14% 1,9 miljardi euroni) ja Uralkali Trading ( 4. kohalt 5. kohale, kusjuures käive langes eelmisel aastal 5%, 1,8 miljardi euroni).

Eesti ettevõtetest oli viiekümne suurima seas NG Investeeringud (13. koht, tõus 2%, käive ulatus 889 miljoni euroni), Eesti Energia (16. koht, langus 13% ja käive ulatus 834 miljoni euroni) ja Tallinna Kaubamaja Grupp (19. koht, tõus 3%, käive 742 miljonit).

Uute tulijate nimekirja lisandus kolm Eesti ettevõtet: Graanul Invest (41. koht, tõus 9%, käive 439 miljonit eurot), Coop Eesti Keskühistu (44. koht, tõus 12%, käive 420 miljonit eurot) ja BLRT Grupp (50. koht, langus 5%, käive 392 miljoni eurot). Tänavu on uute tulijate seas ka üks Läti ettevõte - Sanitex SIA (47. koht, tõus 6%, käive 401 miljonit eurot).

TOP-50 ettevõtete kogukasum ulatus mullu 2,044 miljardi euroni. Kasumi-käibe suhte järgi oli Leedu ettevõtete keskmine kasumlikkus 5,6%, Läti ettevõtetel 2,2% ja Eesti ettevõtetel 1,3%. Edetabeli ettevõtete kogukasumist moodustas Leedu 88% (1,8 miljardit eurot), Läti teenis 8,3% TOP-50 edetabeli kogukasumist (169 miljonit eurot) ja Eesti 3,7% (75 miljonit eurot).

Suurima kasumiga ettevõtete esiviisikus olid kõik Leedu ettevõtted: Thermo Fisher Scientific Baltics (405 miljonit eurot, kasv 64%), Vilniaus prekyba (252 miljonit eurot, kasv 24%), Maxima LT (220 miljonit eurot, kasv 163%), Ignitis Grupp (169 miljonit eurot, kasv 187%) ja Maxima Grupp (153 miljonit eurot, kasv 18%.

Coface Baltikumi juht Mindaugas Sventickas räägib, et analüüsides ettevõtteid töötajate arvu järgi, on selge, et Leedu ettevõtted on suurimad töökohtade loojad. Näiteks Vilniaus prekyba, mis on tänavuses edetabelis juhtpositsioonil, andis mullu tööd 45 965 töötajale, Eestis on NG Investeeringud töötajate arvult suurim ettevõte, seal on töötajaid 5209 ja Lätis Maxima Latvijas 7710 töötajat.

TOP-50 hulka sattunud ettevõtete hulgas oli ka selliseid, kus töötajaid oli äärmiselt vähe. Näiteks Leedus asuvas Agrorodeos töötas eelmisel aastal vaid 36 töötajat, 2020. aasta käive oli 465 miljonit eurot ja keskmine käive töötaja kohta ligi 13 miljonit eurot. Kahes teises edetabelis olevas organisatsioonis oli kummaski alla 100 töötaja: Läti ettevõte Uralkali Trading (58 töötajat, keskmiselt 31,2 miljonit eurot töötaja kohta) ja Leedu ettevõte SBA Home (62 töötajat, keskmiselt 6,5 miljonit eurot töötaja kohta) töötaja).

«Kui pandeemia algas, siis kardeti, et majanduskriis tabab Balti riikide majandusi uuesti. Olukorda võrreldi aastatega 2008–2009, mil ülemaailmne finantskriis tabas majandusi eriti rängalt. Eelmisest kriisist saadud õppetunnid on aga andnud häid tulemusi. Balti riikides oli vastupidiselt prognoositule suhteliselt kerge majanduslangus, kus Leedu SKT kahanes eelmisel aastal 0,9%, Eestis 2,9% ja Lätis 3,6%,» märkis Mindaugas Sventickas.

Tagasi üles