R, 27.05.2022

Liit: pakendiseaduse muudatused toovad kaasa topeltmaksustamise

PM Majandus
Liit: pakendiseaduse muudatused toovad kaasa topeltmaksustamise
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann
Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann Foto: Madis Veltman

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu (ERMEL) hinangul on kavandatav plastpakendijäätmete topeltmaksustamine vastuolus maksuõiguse üldpõhimõtetega.

ERMELi hinnangul tegutsetakse keskkonnatasude seaduse ja pakendiseaduse muutmisega kiirustades ja tegelikke olusid mitte arvestades. Näiteks oleks ERMELi sõnul mõistlik planeerida keskkonnatasude tõus mitte järsult ja kiirustades, vaid samm-sammult 10 aasta perspektiivis.

Praegusel kujul seaduseelnõus ette nähtud plastpakendijäätmete topeltmaksustamine on vastuolus maksuõiguse üldpõhimõtetega, ütles Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. Tema sõnul vajab jäätmekorraldus paremat läbimõtlemist, sealhulgas seadusemuudatusi, kuid seda peab tegema sisuliselt, asjaosalisi kaasates, reaalset olukorda arvestades ning analüüsides.

«Muudatused, mida keskkonnatasude seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga kavandatakse, on põhimõttelised ja sisulised ning puudutavad väga paljusid ettevõtjaid – tootjaid, kaupmehi, jäätmekäitlejaid – ning seeläbi kõiki Eesti inimesi. Ladestamise saastetasu on ringmajanduses väga positiivne, aga see peab olema teada kõikidele pooltele, miks hinnad tõusevad ja mille nimel tegutseme,» sõnas Rüütelmann.

Tagasiside kogumiseks jäi liiga vähe aega

Keskkonnaministeerium saatis keskkonnatasude seaduse eelnõu osalistele 3. novembril ja ootas sellele tagasisidet 10 tööpäeva jooksul ehk 16. novembriks. ERMEL saatis oma seisukohad keskkonnaministeeriumile 23. novembril.

«Ministeeriumi antud reageerimisaeg oli liiga lühike, et jõuaks kõiki turul tegutsevaid ettevõtteid mõjutava muudatuse kohta sisulise tagasiside korraldada, samuti ei eelnenud eelnõule selle väljatöötamise kavatsust. Eriti kurvaks teeb, et selline kiirustamine ei toimu esimest korda ja meile tundub, et keskkonnaministeeriumil hakkab selline tegutsemine kujunema tavaks,» märkis Rüütelmann.

Eelnõu kohaselt on kavas kehtestada uued saastetasude määrad jäätmete ladestamisel ja jõustada need juba tuleva aasta 1. juulist.

«Täna ei ole eelnõu veel isegi mitte riigikogu menetluses. Kui kõik läheb väga ladusalt, siis jõuaks riigikogu keskkonnatasude seaduse eelnõu võtta vastu enne jaanipäeva. Seega jõustamisaega ettevõtetele ei jäägi,» sõnas Rüütelmann.

«Meie hinnangul on seaduseelnõus ette nähtud keskkonnatasude tõstmine mõistlik ja vältimatu, kuid seda peaks tegema samm-sammult ja nii, et ka kõik osapooled jõuaksid regulatsiooniga sammu pidada,» ütles ta.

Seaduse järgi on maksude tõstmisel kohustuslik 6-kuuline periood vastuvõtmise ja jõustumise vahel – praeguse seisuga ei näi aga isegi see 6-kuuline periood tagatud olevat, leiab ta. «Lisaks puudutab see muudatus lepingu pooltena kohalikke omavalitsusi, kus teenustasu muutmine võib võtta aega kuid,» täpsustas Margit Rüütelmann.

Liit: muudatusi võiks ellu viia järk-järgult

ERMELi ettepanek on olukorras, kus tuleb hakata lepinguid muutma, võib-olla ka uusi hankeid läbi viima, kehtestada keskkonnatasudele aastane jõustamisaeg. Samuti näeb ERMEL lahendusena keskkonnatasude ootamatu ja suure tõusu vältimiseks järkjärgulist keskkonnatasude tõstmist järgmise 10 aasta jooksul.

«Keskkonnatasude järkjärguline tõstmine aitab jäätmekäitlusettevõtjatel oma tegevust paremini planeerida ja annab neile kindluse tuleviku ees. Ka riigile on keskkonnatasude järkjärguline tõstmine kasulik, kuna see võimaldab riigil oma tegevust, sh finantse paremini kavandada,» lisas Rüütelmann.

Seaduseelnõu näeb ette ka saastetasu taaskasutamata plastpakendijäätmetele. Plastijäätmete suhtes saastetasu kehtestamist põhjendatakse seletuskirjas sellega, et pakendiettevõtjatel ei ole praegu kohustust 100-protsendiliselt turule lastud pakendeid ringlusse võtta, mistõttu neil puudub motivatsioon teha kulutusi sellele osale, mis jääb kokku kogumata ja ringlusse võtmata, kui pakendiseadusest ja pakendiaktsiisi seadusest tulenevad eesmärgid on täidetud.

Ringmajandusettevõtete liidu juhatuse liikme Alder Harkmanni sõnul tuleb maksta taaskasutamata plastpakendijäätmetelt juba praegu pakendiaktsiisi, kuid pakendiseaduse muutmise eelnõu toob kaasa plastpakendijäätmete lubamatu topeltmaksustamise.

«Meie hinnangul on ka plastpakendijäätmete saastetasumäär põhjendamatult kõrge ega aita kaasa plastpakendijäätmete taaskasutamisele, samuti ei ole seletuskirja põhjendused veenvad,» ütles Harkmann.

Ta leiab, et kui pakendiaktsiis ei täida sellele pandud lootusi, siis tuleb pakendiaktsiis tühistada ja see asendada saastetasuga. «Millegagi ei ole aga põhjendatud sätestada plastpakendijäätmete mitmekordne maksustamine – nii pakendiaktsiisi kui ka saastetasuga,» täpsustas Harkmann.

Märksõnad
Tagasi üles